Füüsikalised omadused Merevaigu kõvadus on Mohsi skaalal 22,5, tihedus 10501100 kg/m³. Merevaik pehmeneb 150 °C ja sulab 350375 °C juures. Murdepind on karpjas või tasane. Lõhenevus puudub. Kriipsu värvus on valge. Murdumisnäitaja on 1,5371,545. Kaksikmurdumine puudub. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Merevaik on andnud nime elektronile ja elektrile. Leiukohad Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Kasutusalad Merevaiku kasutati ehtekivina ja isegi rahana. Merevaik oli väga hinnatud Vana- Kreekas. Talle omistati raviomadusi ja kasutati lõhnasegude koostisosana, sest
Iseloomulikud tunnused: Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Teda tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Sulab 350–375 °C juures. Iseloomulik on elektriseerumine näiteks villase riidega hõõrumisel. Esinemise vorm ja koht: Merevaiku leidub kõigil kontinentidel. Maailma kõige rikkalikumad merevaiguleiukohad asuvad Kaliningradi oblastis. Suhteliselt palju on merevaiku ka Leedu rannikul. Sinna toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Merevaiku on leitud ka Eesti rannikult, kuid need leiud on väga haruldased.
triljonit m3. Leidub ka palju kivisütt ja pruunsütt. Uraanimaagi poolest on maailmas 9. kohal. Kuue esimese riigi seas raua, vase, plii, nikli, tina, koobalti, volframi, tantaali, vismuti, titaani, liitiumi, berülliumi, tsirkooniumi, kulla, hõbeda ja plaatina varu poolest. Leidub ka boksiiti, mangaani, kroomi, tsinki, elavhõbedat, fosforiiti jne. Sahhas leidub teemente ja Uuralis ning Siberis vääris- ja poolvääriskive. Kaliningradi oblastis on maailma tähtsusega merevaiguleiukohad. 1998.a. oli Venemaal rahanduskriis, kuid peale selle ületamist algas majandustõus, 1999-2005 tõusis SKT keskmiselt 6,4% aastas. Rahandust korraldab ja kommertspankade tegevust kontrollib Keskpank. Venemaa Euroopa osa annab 74% SKT-st. Kõige kiiremini on kasvanud ekspordiks tootvad majandusharud (eriti nafta ja maagaasi ammutamine). Naftatoodangult on Venemaa Saudi Araabia järel teisel kohal. Maagaasi varu ja ammutamise kohalt on Venemaa maailmas I kohal
annaabi.ee 
