Merevaik Elisabeth Lauton Merevaigu nimetuse päritolu Merevaigu nimetus tuleneb selle, et see avastati esimest korda merekaldalt. Alguses kutsuti seda kuivanud merevahuks. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist aastatuhandet hiljem olid vanad kujutelmad nii sügavale pähe kulunud, et üks saksa õpetlane arvas: "Merevaik on randa uhutud ning rohke soolaga segatud ja kokkupressitud merevaht, mis on õhu käes ning päikesekuumuses kuivanud ning ütlemata kõvaks kivistunud..." Alles 1767
Ta oli vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. 4 Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeuzi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose suguti ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Ka Aphrodite nime seostab rahvaetümoloogia merevahuga (aphros); nime tegelik päritolu ei ole teada. http://media.photobucket.com/image/aphrodite+anime/ MercuriusTJ/Greek %20Gods/Olympians/AphroditeII.jpg?o=54 5 Hera ehk Juno Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine, samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna.
Kirik on säilinud tänaseni peaaegu samasugusena, nagu see on valmis 1071. aastal. Mosaiike on uuendatud, kuid nende sisu ja mõte on jäänud samaks. Läänepoolsel otsaseinal on alles viis sügavat marmoriga ääristatud portikust, mida katavad poolringikujulised mosaiikmaalid. Ülakorrusel on nende vastas suuremad masaiikpoolringid, millest keskmine sisaldab ainult klaasi. Neid katab hilisgooti ornamentidega kivipits, mida on võrreldud merevahuga. Kaartel on renessansiajastu imitatsioon ja viklitel on varajased mosaiigid. Kõik see kokku teeb võrratult ilusa interjööri. Kõigi ehitus imedega on Püha Markuse peakirik palju enam kui suurepärane arhitektuuriteos. Tuhat aastat koguti sinna kunstiteoseid. Marmor- ja masaiikehised on hoone lahutamatud osad. Pala d'Oro ehk kuldaltar ja pronkshobused toodi mujalt, mõnes mõttes isegi kahtlastel asjaoludel
MEREVAIK Seda hõlpsasti töödeldavat ainet, mis kandis nimetust "merekuld", on leitud vanimatestki haudadest: helmestena, keedena, ripatsitena ja rinnanõeltena, mõõgapidemete panuskaunistustena ja muidugi ka sõrmusekividena. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad. Veel rooma kirjanik Plinius teab rääkida kreeka teadlasest Nikiasest: "Nikias pidas merevaiku omapäraseks päikese mahlaks. Tema arvates põrkavad kiired läänes kõvemini vastu maad ja neist eritub rasvast higi. Selle uhuvad ookeani vood Germaania randa." Nende muinasjutuliste seletuste üle pole põhjust naerda, sest veel enam kui poolteist
annaabi.ee 
