7. Miks kasutatakse taastuvaid energiaallikaid võrreldes fossiilsete kütustega ikka veel väga vähe? Nimeta kolm peamist põhjust. 8. Millised kaks müüti päikeseenergia kohta lükkas oma videoloengus ümber Maarja Grossberg? Mõlemad müüdid on seotud päikeseenergia kasutamisega Eestis 9. Toetudes joonisele 3.55 õ.lk.111, selgita kas ja kuidas võiks päikeseenergia laialdasem kasutamine lahendada arengumaade energiaprobleeme 10. Miks on tulevik meretuuleparkide päralt? Miks eelistada neid maismaatuuleparkidele? Kus asub hetkel suurim tuulepark ja kuhu plaanitakse rajada sellest kaks korda võimsamat? 11. Millised probleemid kaasnevad biokütuste tootmisega? Milline biokütus tundub teile kõige keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum?
tähendab olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest ligikaudu 100 - 160 tuulikut. Elektrituulikute täpne paigutus sõltub riiklikust merealade planeeringust ja meretuulepargi projekti keskkonnamõjude hindamisest. Sellest on tingitud ka tuulikute koguste ja võimsuste suur vahemik, sest keskkonnamõjude hindamise käigus kaalutakse erinevaid alternatiive eesmärgiga leida keskkonnale kõige sobivaim lahendus (Nelja energia AS, 2015). Minu arvates on meretuuleparkide rajamine väga hea lahendus, kuidas toota taastuvenergiat. Teadagi on merel tihtipeale rohkem tuult, kui maismaal ja miks mitte seda fakti ära kasutada. Samuti on meretuuleparkide mõju keskkonnale palju väiksem kui arvestades fakti, et suurimaid keskkonnaprobleeme tekitavad tuuleparkide juures müra ja vibratsioon. Kui tuulepargid ehitada maismaast kaugemale ning hoopiski merre on suurimad keskkonnaprobleemid sellega seoses kõrvaldatud
LIINI ÜLDINFO Uus Kilingi-Nõmme - Riia TEC II 330 kV õhuliin likvideerib ,,pudelikaela" Eesti- Läti piiril ning tõstab ülekandevõimsust 500-600 MW võrra. Samuti loob uus õhuliin transiitkoridori EstLink 2 (Eesti-Soome) ja NordBalt (Rootsi-Leedu) ühenduste jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast.. Lisaks loob õhuliin liitumiseks täiendavad võimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis. Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis. Õhuliini ehitus tõstab konkurentsi elektriturul Balti- ning Põhjamaades ja Kesk- Euroopas. Eeltoodust lähtudes alustas Elering ettevalmistusi uue Kilingi-Nõmme Riia TEC II õhuliini ehitamiseks. Vastavalt märtsi keskel 2014 Eleringi ja maavalitsuste vahel sõlmitud koostöökokkuleppele on Viljandi ja Pärnu maavalitsused algatanud maakonna planeeringuid täpsustava teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise
Tuuleenergeetikas tuuakse välja, et tuuleenergiat on mõtet toota ja arendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel on enam kui 5 m/s. Eesti saarte rannikualadel on keskmine tuulekiirus 5-6 m/s, seega arvatakse, et Eesti saared tuuleenergia tootmiseks sobiv piirkond. Hetkeseisuga on tuuleenergia kõige rohkem elektri tootmiseks kasutatud taastuvenergia ressurss Eestis. Samuti on Eestis veel piisavalt maad mandrituuleparkide rajamiseks, aga ka mereterritooriume meretuuleparkide rajamiseks. Tuulikute rajamisele Eestis seab piiri ette võrgu läbilaskevõime ja kompensatsiooni-võimsuste olemasolu, st. nende puudumine. Ilma kompensatsioonivõimsusi rajamata lubab põhivõrk Eestis rajada kuni 750 MW tuulevõimsusi, millele vastavas mahus on ka juba tuuleparkide liitumistaotlusi sõlmitud, seega võiks ilma kompensatsioonivõimsusteta rajada lisaks praegu olemasolevale, ehitatavale ja Eesti Energia poolt lähiajal plaanitavale 200 MW-le veel
annaabi.ee 
