HELCOM Helsingi komisjon, helsingi konvektsiooni juhtorgan. Prioriteedid: Keskonnaseire ja KMH, eutofeerumise vähendamine, meresõidu ohutuse ja õnnetustele reageerimise parandamine, mere ja ranniku bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja säilitamine. Tegevuskava 2007-2021 eesmärk terve elukeskonnaga meri praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Iga aasta valitakse ka Läänemere põllumajandustootja. Marpoli konventsioon Eeesmärk on vältida merereostust, mis võib tekkida meretranspordist, laevade reovetest ning prügist. Ballastvee konventsioon Eesmärk rahvusvaheliste laevade ballastvee setete kontroll (BWM). Reostuseks on võõrliigid mis onn ballastvees, eesmärgiks on nende koguse viimine võimalikult väikseks ÜRO merõiguste konventsioon On raamkonvektsioon mis reguleerib mere kasutamist, merekeskkonnaga seotud tegevusi ning mere kaitset, osaleb 164 riiki, Eesti ühines 2005. Merega seotud konvektsioone on kolme rühma: 1, rühm mereohutusega seotud konvektsioonid, 2
Pärimisküsimus. Suremus on suur, eriti laste ja sünnitajate. Eluloolisi andmeid (abielu, lastesünd, surmapäev) olemas vaid aaselkonna ja hiljem linnakodanikest, talupoegadest andmed puuduvad. Rahvast piirasid: nälg, haigused ja sõjad. Keskaja lõpul rahvaarv jälle kasvab, võimalus paremini süüa sada, peale katku hakati laste eest paremini hoolitsema. Nälg oli keskaegse inimese jaoks igapäevane oht. Ikaldused, polnud transporti, mis tooks nt vilja, et ikaldust leevendada. Ainult meretranspordist sõltuvad linnad Madalmaad, Itaalia said transportida vajalikku. Leib, viljasaadused peatoidus. Ülemikihid saavad paremat toitu, sh liha. Vilja puuduses rikkamad ostsid vilja kokku, hind tõusis veelgi ja lihtrahvas ei jaksanud vilja osta. Nälja ajal võis süüa asju, mida varem ei söödud, minna linna almuseid kerjama. Viljasaak sõltub otseselt kliimast, keskajal muutus kliima mereliseks, soojemaks ja niiskemaks. Alates 14
juhul kui EL-i juhtorganid lähiaastail ummikute vähendamiseks tõhusaid meetmeid ei rakenda, võivad liiklusummikute kulud ulatuda isegi 1,0% tasemeni liikmesriikide SKT-st. Kuna autotransport kallineb peamiselt kütuse hindade kasvu ja erinevate teemaksude raken- damise tõttu meretranspordist kiiremini, hakkavad vedajad ja ekspedeerijad kasutama senisest rohkem „auto laevas“ ja „treiler laevas“ kombineeritud vedusid. Veoaeg Baltikumist Kesk-Euroopasse on praktiliselt sama mis maanteel, veokulud aga palju väiksemad. Kui Rail Baltica raudtee peaks valmima, saab võimalikuks alustada suuremahulisi
annaabi.ee 
