kala rohkusest ja püügitingimustest ( ,,Rannapüük", 1996) Tavaliselt, kui võrk kinni jääb, on põhjuseks, et juhtliin või üks raskustest on jäänud kivi või palgi alla. Kui võrk ei tule lahti, tuleb sellest loobuda. Kui teil on võimsa mootoriga paat, saate te tavaliselt võrgu lahti, kui siduda võrk paadi külge ja siis mootori abiga sikutada. Olge ettevaatlik, et võrk ei läheks sõukruvisse. Paljud kalad, kes elavad põhjas, armastavad elada kivide ja meretaimede läheduses, kus neil on võimalik peituda ja kus neil on palju süüa. Mõned kalad peituvad kivide vahel päeval ja tulevad sööma välja öösel. Uurige välja milline on põhi, kas sukeldudes või vaadates 9 alla põhja. Leidke, kus on kive, veetaimi või teisi kohti, kus kaladel meeldib koguneda. Õppige kalade harjumusi, pannes võrke erinevatesse kohtadesse
maismaa taimed. Järgnevalt on räägitud merikapsast ja pilliroost. Merikapsas: Merikapsas on umbes poole meetri kõrgune. Tal on laiad lehed, mis meenutavad natuke isegi kapsalehti. Lehed on lihakad ja sinise värvusega. Merikapsas on tegelikult kultuurkapsa kauge sugulane. Teda võib kõige sagedasemalt näha kliburannas. Kliburanna taimkate on vaevaliste kasvutingimuste tõttu hõre, kuigi kasvukoht on liivarandedega võrreldes tänuväärsem. Kivikeste vahele takerdub vetikate ja teiste meretaimede jäänuseid, mis kõdunedes muutuvad väetiseks. Metrikapsa lehti katab vee aurumist takistav vahakiht. Kui taim õitseb suve alguses meelitab ta ligi palju putukaid, sest tema valged nektarirohekad õed lõhnavad tugevasti. Kollakad viljad on ümarad ja sõrmeotsa suiurused. Nad võivad merevees ilma põhja vajumatta hulpida isegi paar kuud. Nii rändavad taime seemned isegi uutesse kasvupaikadesse. Merikapsa lehed on maitselt mahedad, mahlased ning samuti ka veidi soolakad
Troopiline vöönd on ookeanis kõike ohtlikum eutrofikatsiooniline piirkond, sest soojuskihistus ekvaatori piirkonnas on püsiv. See toob aga endaga kaasa toitainetevaese pinnakihi ja madala produktsiooni. Vee liikumine piki ekvaatorit vee ärakande tagajärjel tõuseb vett alt üles Apvelling on ka antarktikas, mistõttu on antarktika veed liigirikkad Kuu looded põhjustavad ka apvellingut Jõgede sissevool, mis kannab ära rannikuäärset merevett Meretaimede primaarproduktsioon Õistaimed ehk mererohud. Makroskoopilised vetikad. Kasvavad loodetevahelises tsoonis. Seal avaldavad nad suurt mõju orgaanilise aine dünaamikale ja ka orgaanilise aine ringlusele. Rannikualadel võivad kasvada väga kiiresti kuhjates suuri biomasse. Meretaimede produktiivsus võib olla suurem antud piirkonna maismaataimede omast. Piirkonnas, kus domineerivad lehtadrud on aastane produktsioon 2kg C/m2 aastas. Troopilistes piirkondades
annaabi.ee 
