Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meretagustesse" - 5 õppematerjali

Ajaloo 2-kursus KT
8
docx

Ajaloo 2. kursus KT

B.Johnson, kes võttis Vietnami osas palju jäigema hoiaku, mis põhjustabki II sõja. Kommunismi edasise leviku takistamine, doominoefekti vältimine, USA soovis demokraatiat levitada. Pinged uuesti teravaks muutunud. Omavahel konkureerivad Põhja- ja Lõuna-Vietnam. Kasutati massihävitusrelvi. Ameeriklased kaotavad II Vietnami sõja häbiväärselt. Kuj välja Vietnami sündroom- nähtus, kus ollakse vastu, et Ameerika sekkuks kaugel asuvatesse sõdadesse, meretagustesse piirkondadesse. Vietnami sõda tegi lõpu Ameerika majanduskasvule, halvenesid ka Ameerika suhted Euroopa riikidega, eriti Prantsusmaaga. 1966. Prantsusmaa lahkus ajutiselt NATO-st 1975 lahkub viimane Ameerika väekoondis Vietnamist. Tulemus: Lõuna-Vietnam varises kiiresti kokku. Kogu Vietnam kommunistide kätte Tagajärg: Vietnami naaberriigid Kambodža ja Laos kommunistide mõju alla. Miks Ameeriklased kaotasid? USA-l puudusid puudusid suuremad

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
3 maailmaavastajat
10
rtf

3 maailmaavastajat

kuninganna Isabella olid Kolumbuse projektist huvitatud. Aga nagu õukondlased meremehele selgitasid, oli tarvis osata kuninga lubaduste täitmist oodata. Kolumbus ootas seitse aastat. Kokkuvõttes aga läks suure idee sünnist hetkeni, mil Kolumbus võis lõpuks lepingule alla kirjutada, seitseteist aastat. Leping andis Kolumbusele õiguse avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Keskaja Suured Maadeavastajad
19
doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

Kolumbuse projektist huvitatud. Aga nagu õukondlased meremehele selgitasid, oli tarvis osata kuninga lubaduste täitmist oodata. Kolumbus ootas seitse aastat. Kokkuvõttes aga läks suure idee sünnist hetkeni, mil Kolumbus võis lõpuks lepingule alla kirjutada, seitseteist aastat. Leping andis Kolumbusele õiguse 1 avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev

Ajalugu → Ajalugu
29 allalaadimist
Keskaja suured maadeavastajad
14
odt

Keskaja suured maadeavastajad

Aga nagu õukondlased meremehele selgitasid, oli tarvis osata kuninga lubaduste täitmist oodata. Kolumbus ootas seitse aastat. Kokkuvõttes aga läks suure idee sünnist hetkeni, mil Kolumbus võis lõpuks lepingule alla kirjutada, seitseteist aastat. Leping andis Kolumbusele õiguse avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev

Ajalugu → Ajalugu
114 allalaadimist
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

Veerand kolooniate haritavast maast kuulus katoliku kirikule. Just prantslased alustasid neegerorjade toomine Aafrikast Põhja-Ameerikasse. Samas säästeti sellega indiaanlasi, kelle suhted prantslastega kujunesid märksa paremaks kui suhted Inglise kolonistidega. Usutunnistuselt jäid Prantsuse kolooniad katoliiklikuks, hugenotte kuninga valdusteks loetavatesse kolooniatesse ei lubatud. Alates 17. saj. lõpust ulatusid kõik Euroopas peetavad sõjad ka meretagustesse koloniaalvaldustesse. Nii kaasnes Pfalzi pärilussõjaga (1688­97) Ameerika mandril King William's War ning Hispaania pärilussõjaga (1701­14) Queen Ann's War. Inglismaa ülekaal maailmamerel kindlustus iga aastakümnega. Kui pärast Hispaania pärilussõda said inglased õiguse saata igal aastal üks kaubalaev Hispaania Ameerika valdustesse, saadeti kohale terve laevastik, mis jäi ankrusse neutraalvetes, lastes lepingus lubatud laeval edasi-tagasi kaupu vedada. Kui kontrollimise käigus

Ajalugu → Ajalugu
156 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun