...................................................................3 Kliimamuutused..........................................................................................3 Ookeanide happesuse muutus...........................................................................4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Merestrateegia raamdirektiiv...........................................................................6 Elupaikade direktiiv......................................................................................6 Direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta....7 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus...............................................................................
Kuidas ohtlikud segud tekivad? Märkimisväärne kogus kasutatud ja aegunud kemikaale ja ravimeid satub keskkonda, kas valamutest, tualetist või mittekorrektselt käideldud majapidamisjäätmetest. Kanalisatsioonitorustikes ja reoveepuhastus- jaamades see kõik seguneb ning suundub seejärel suublana kasutavasse veekokku, tihti just merre. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mida saaksime mere hea seisundi heaks teha või tegemata jätta ? Eesti merestrateegia meetmekava Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) kohaselt peavad liikmesriigid kindlaks tegema meetmed, mida rakendada Eesti mereala hea keskkonn- aseisundi saavutamiseks või säilitamiseks. Meetmekava väljatöötamist alustati 2015. aastal, meetmekava sai koostatud ja kooskõlastatud 2016. aasta algusesl ja peaks juurutatama 2017. aastal. Meetmekava koostamisel lähtuti Euroopa Komisjoni ja HELCOM-i soovitustest. K. Künnis-Beres, 20.02.2017
tegevuse tõttu on tekkinud keskkonnakahju või selle oht, vastutav ning peab võtma tarvitusele vajalikud heastamismeetmed ja kandma nende meetmetega seotud kulud. EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2004/35/EÜkeskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise koht Keskkonna vastutushaldusvastutus, kahju vältimine,heastamine Vastsutust reguleerib keskkonnavastutuse seadus, mis toetub EL parlamendi ja nõukogu direktiivil EL MERESTRATEEGIA RAAMDIREKTIIV: 22.02.11 vastuvõetud Eesmärk:saavutada EL merekeskkonna hea seisund aastaks 2020 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/16/EÜ,23. aprill 2009, käsitleb sadamariigi kontrolli EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/17/EÜ,23. aprill 2009, ühenduse laevaliikluse seire ja teabesüsteem Läänemere idaranniku pikima rannajoonega riik 3794 km. Laide ja saari rannikuvetes 1500. Läänemeri on reostatuim meri Euroopas. Väike
võimalikult efektiivselt ja reeglina piiratud ressurssidega, vajab käsitlemist nii riigi kui regiooni tasandil. 3.2. Merekaitse korraldamine Läänemeres Igal Euroopa Liidu (EL) riigil on omapoolsed kohustused looduskaitses ning EL-i tasandil on mitmeid direktiive, mille eesmärk on tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine ning ökosüsteemi funktsioneerimine. Kõige olulisemateks neist võib pidada nelja loodusdirektiiv, linnudirektiiv, vee raamdirektiiv ning merestrateegia raamdirektiiv. EL loodusdirektiiv käsitleb ohustatud looma- ja taimeliike ning nende elupaikade kaitsepõhimõtteid. Iga liikmesriik määratleb oma piirides loodusdirektiivis käsitletavad liigid, mis on Euroopa Liidu tähtsusega, vastavatesse kategooriatesse (Anon. 1992): ohustatud liigid need, mida ähvardab antud riigis kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on naabermaades laiemalt levinud),
kiirguse levik atmosfääris. Kuna hoovuste, vee segunemise ja bioloogiliste protsesside tõttu muutuvad vee omadused kiiresti, on olulist hetke tabada raske ja seepärast peaks vaatlusi tegema küllaltki sageli. (Reinart, A. 2005) Kaugseire on paljudel juhtudel ainsaks meetodiks, mis võimaldab koguda informatsiooni piisava sagedusega ning katta ühetaolise informatsiooniga Eesti territoriaalvete ala kuid vajadusel ka naaberalad. Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiiv nõuab liikmesriikidelt oma merealade, milleks on ranniku-, ülemineku- ja territoriaalveed, seisundi hindamist, mis peab hõlmama merepõhja kooslusi, bioloogilisi komponente, füüsikalis-keemilisi ning hüdromorfoloogilisi näitajaid. (Peterson, U. et al. 2008) Eestis arendatakse ja täiendatakse passiivse kaugseire meetodeid Tartu observatooriumis, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudis ja Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituudis.
annaabi.ee 
