välja. Ka ripsmed tumendati tinasulfiidiga. Silmameigi esmaseks ülesandeks oli silmi kaitsta. Seda et see muudab silmad ka kaunimaks märgati hiljem ning võeti kasutu- selekhol, see valmistati antimonipuudrist, mustast magneesiumoksiidist, mandlitu- hast, tinast, söest, malahhiidist ja mustast vaskoksiidist. Musta, halli ja rohelist kholi kasutati kontuuri tõmbamiseks ja selle silmakontuuril usuti olevat ka jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Värvitoonidena kasutati rohelist, meresinist, türkiisi, terrakotat ja erinevaid pruune toone, hiljem ka kuldset ja hõbedat. Rasvale ookri lisa- misel saadi punane huulevärv. Põsepuna kasutati sel ajal ka siis, kui oli varjata naha- defekte. Tarvitusel olid ka oranz huulevärv ja näo valge alusvärv. Egiptlaste põhimõte oli, et ilu ja veetlus algab isiklikust hügieenist, puhtast ja hästi- lõhnastatud inimkehast. Parfüüme segasid preestrid, kes hoidsid oma retsepte saladuses ning loovutasid neid ainult väga kalli raha eest
magneesiumoksiidist, mandlituhast, tinast, söest, malahhiidist ja mustast vaskoksiidist. Seda hoiti karpides ja see kanti nahale süljega niisutades elevandiluust, puust, hõbedast, klaasist või pärlikarbist valmistatud kholipulgaga. Musta, halli ja rohelist kholi kasutati kontuuri tõmbamiseks ja sellel silmakontuuril usuti olevat ka jumalate ja inimeste pilku tugevdav toime. Lauvärvidena kasutati rohelist, meresinist, türkiisi, terrakotat ja erinevaid pruune toone, hiljem ka kuldset ja hõbedast. Lauvärv erines toonilt alati kontuurist ja seda kasutati ka alalaul. Tuntud kaunitarid olid Egiptuse kuninga Ekhanatoni (1375-1350 eKr) naine Nefernefer, kelle punane suu on tuntud nii mõneltki pildilt ja Kleopatra, kes oli egiptlanna ideaalkuju. Kleopatra proovis erinevate lauvärvide mõju kasutades musta galeniiti laugudel ja ripsmete värvimisel
Naised kandsid mõistlikke, madalakontsaga kingi. Tarbekunsti levimine mõjutas kõvasti kingi 1930. aasate algul, kuid 1930. aastate lõpul oli mõjutavaks sürrealistlik liikumine. Eksootilised, Lähis-Ida mustrid ja motiivid olid samuti populaarsed, toidetud draamateatrites kasutatud kostüümidest. Selle ajastu jooksul oli kasutusel igasuguseid värve, kaasaarvatud ka Elsa Schiaparelli sokeeriv roosa. Tuhme toone, nagu näiteks kastanpruuni, musta, pruuni ja meresinist kasutati siiski veel sagedasti. 4.5 Teine maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.centuryinshoes.com/decades/1940/1940.html Nahk oli materjalina lubatud kasutada vaid militaarseteks tootmisteks, seega kingadisainerid pidid olema kavalad. Kasutati kõikvõimalikke materjale, et luua kingi. Kõige õnnestunumad materjalid olid maonahk ja võrk. Puit ja kork olid samuti põhilisteks materjalideks.