Tallinn 2004) Kõige võimsamad maavärinad, tugevusega 8,9 magnituudi, on aset leidnud 31. jaanuaril 1906 Ecuadori põhjaranniku lähedal ja 2. märtsil 1933 Jaapani kirderanniku lähedal Hiroshima aatomipommi võimsusega. Üle 8,9 magnituudised maavärinad pole teoreetiliselt võimalikud. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 10 3.Vulkaanid 3.1.Mitmesugused magmakivimid Kui ookeanide põhja moodustab meresetete all must ühetooniline basalt, siis mandritel ja nende äärtel on kaljukivimite pilt palju kirevam ning laialdaselt levib hele, roosades punakates värvides graniit-magmakivim, mis ookeanipõhjas puudub!(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Püüdes nüüd seostada tardkivimite levikut Maa laamtektooniliste liikumistega, saame järgmise pildi. Ookeani keskmäestikes loob astenosfääris tõusev aluseline magma tardudes
ja fosforiit (Kesk-Volgamaal) (I. Arold, 1987). 3.1 Triias Triias oli Mesosoikumi esimene ajastu; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 205,1 miljonit aastat tagasi; järgnes Permile ja eelnes Juurale (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/triias.html). Nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral paiknes hiigelmanner, mida eraldas kitsas geosünklinaalne meri. Suur osa mandritest kujutas endas kuivi ja elutuid kõrbetasandikke. Meresetete sea oli valdavaiks lubimudad ja savid (I.Arold, 1987). Triiase taimkattes valdasid paljasseemnetaimed: okas- ja hõlmikpuud ning palmlehikud; rohkesti kasvas seemnesõnajalgu. Mereselgrootutest saavutasid laia leviku kuudikkorallid, ammoniidid ja karbid, selgroogseist muutusid arvukaimaks roomajad (sealhulgas kalasisalikud ja tiibsisalikud ning kilpkonnad). Ilmusid esimesed algelised imetajad ja pärisluukalad.
· Oluliselt sõltunud mandrijäätumise dünaamikast. Läänemere hüdroloogilised tingimused on sõltunud: o Maakoore kesrkimise erinevast kiirusest mere eri piirkondades o Taanduva mandrijää sulamisreziimist o Sademete hulgas ja vee aurustumisest · Nüüdisrannajoonest eemal paiknevad rannamoodustised ja rannasetted annavad informatsiooni Läänemere erinevatest arenguetappidest. Need pinnavormid ning maismaa- ja meresetete vaheldumine geoloogilistes läbilõigetes kinnitavad, et meri on kord taandunud, kord peale tunginud, põhjustades kord soostumist, kord rannalaguunide kujunemist. · Olenevalt rannikuala kerkimise erinevast kiirusest on Läänemere erivanuselitel arengufaasidel välja kujunenud rannajooni mitmesugusel absoluutkõrgusel · Eestis 30 rannajoont, siin on vanad rannajooned kõige paremini säilinud
annaabi.ee 
