kasvavad 7-8 m sügavusel. Vetikaliikide arv Vahemeres 1000. Cystoseira perekonna liike ligi 30. Suurimad esindajad (canopy vetikad) kuuluvad Fucales hulka, esindatud 3 perekonnaga: Cystoseira, Sargassum, Fucus. Punavetikatest Phyllophora nervosa, mis esineb ka Mustas meres. Tänu soojale veele, heale läbipaistvusele on need alad sukeldujate paradiis ja teadlased on uurinud taimekooslusi juba väga ammu. Esimesed tööd - Lorenz 1863. Vahemeres on suhteliselt suur kõrgemate taimede, mererohtude osa, nad kasvavad liival ja mudal. Kogu alal kuni 40 m sügavusel endeem Posidonia oceanica , mitmeid teisi liike, ka Zostera noltii (=Z. nana), mis esineb ka Läänemeres kuni Kielini, temaga koos võib kasvada ka Z. marina, mis ulatub ka Eesti aladele. Märkimist väärivad siin mõned troopika rohevetikaliigid (Caulerpa prolifera, Penicillus capitatus "Neptuni habemehari"), mis kasvavad liivapõhjal sublitoraali sügavamas osas (lower subl.), puuduvad Vahemere jahedamates vetes (Aadria meri)
putukad on välja surnud(10 milj aastat tagasi). Gigantism ja kääbustumine on protsessid, mis toimuvad ka tänapäeval (põhiliselt ookeani süvaosades ja polaarpiirkondades). Keha suuruse evolutsioon on väga keeruline protsess ja sõltub paljudest faktoritest. Primaarproduktsioon(algproduktsioon e esmasproduktsioon) ja tema protsessid Ookeanis saab toiduahel alguse fotosünteesivatest taimedest. Rannikumeres: mererohtude aasad ja vetikad, mis kinnituvad kõvale substraadile. Nad toodavad esmast produktsiooni. Kiirgusenergia püütakse kinni > kasutatakse orgaanilise aine tootmiseks fotosünteesi kaudu > lagundatakse respiratsiooni e hingamise teel (eraldub energia) või sureb vanadusse (lagundatakse) .Lima kaitseb pruunvetikat ärakuivamise eest. mererohud tõeliselt õitsevad soontaimed, mis kasvavad suhteliselt madalas vees
Põhilise produktsiooni annavad makrovetikad, mis kinnituvad substraadi külge. Mändvetikas kinnitub liivasele pinnasele. Adrudel on kinnitumiseks basaalketas. . Produktsioon on kõrge, kuid toodavad ebameeldivaid ühendeid, mis peletavad tarbijaid, välja arvatud merisiilikuid ja kõhtjalgseid Seal, kus puuduval lained, settib liiv ja setted ning moodustuvad settelised rannad (lahtede sopid), kuhu kinnituvad juurtega õistaimed - mererohtude vöönd ehk maršid. Need taimed sisaldavad kiudaineid, mis kantakse süvikutesse, kus need bakterite poole lagundatakse. Õistaimedele ehk baskulaarsetele taimedele kinnituvad vetikad (perifüüdid) Maršid kinnistavad pehmeid setteid, mille taha tekivad laguunid, mis on head paigad kaladele. Mangroovisood - mage - ja soolaveelised. *Jõed ja järved Evergentsed taimed, nt hundinui, kasvavad jalgupidi vees. Kasvavad mudastes ja toitaineterikastes piirkondades
annaabi.ee 
