teabesüsteem Läänemere idaranniku pikima rannajoonega riik 3794 km. Laide ja saari rannikuvetes 1500. Läänemeri on reostatuim meri Euroopas. Väike isepuhastus võime Läänemerel päevas umbes 2000 laeva, neist 200 on tankerid Helcomi andmetel juhtus 2007 a Läänemerel laevadega 120 intsidenti, neist neli põhjustasid ka naftareostuse. Õnnetuste oht kasvab: laevaliikluse ristumiskohtades Tallinn Helsingi, Sillamäe Kotka liinil. Merereostusi keskmiselt kolm kümne aasta jooksul Julgeolekupoliitika eesmärk: riigi ja rahva kestmajäämine Julgeolekut mõjutav tegur: keskkonnakatastroof Naftareostus=keskkonnakatastroof Riigijuhid: julgeolekuoht nr1: keskkonnakatastroof Läänemerel ja Soome lahel sõitvate tankerite maht võib ulatuda 150 000 tonnini Toornafta ja naftatooted on Eesti transiitkaupadest laias laastus 80%. Vene naftatrantsiit moodustab 4,5 % Eesti SKPst
mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. Läänemeres on need bakterid peaegu olematud ja see teeb naftareostuse merele veel ohtlikumaks. 4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE 1970. aastate algul, kui hakati märkama Läänemerre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju merekeskkonnale, muutus naftareostus tõsiseks. Ulatuslike (üle 50 000 kg) merereostusi toimub Läänemeres keskmiselt kolm juhtumit kümne aasta jooksul. Väiksemaid reostusi, mis on mere sattunud tahtliku laevadelt lekitamise teel, avastatakse pidevalt. Näiteks aastal 2007 loendati kokku 99 merereostusjuhtumit. Kuid olenemata naftareostusega seotud õnnetuste asukohta, mõjutab see ikkagi tervet ökosüsteemi. Näiteks tanklaeva Prestige’iga juhtunud õnnetus Hispaania ranniku lähedal mõjus ka Läänemerele laastavalt. Kõik see mõjutab nii
muldade neutraliseerimiseks. Eksport Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Näiteks 2006. aastal müüs VKG 200 tuhat tonni põlevkiviõli, millest peaaegu 110 tuhat tonni eksporditi välja. [] Eelmise aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld meretsi, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaaliga või mitte. 2007. aastal hakkas Eestis kehtima Rahvusvaheline konvetsioon (MARPOL), mis reguleerib laevade tekitatud merereostusi ning mujal maailma põlevkiviõli ei tunta ja see on ka seetõttu märkimata konventsioonis. Selline keeld toob Eesti ettevõtjatele kaasa miljardi krooni suuruse kahju. TTÜ Põlevkiviinstituudi uuringu kohaselt peaks põlevkiviõli kuuluma orgaaniliste õlide alla. 2007. aastal tootsid kolm õlitehast umbes 400 tuhat tonni põlevkiviõli, millest kolmveerand läks ekspordiks. [] PÕLEVKIVI EHITUSTEGEVUSES Tsemenditööstus
selle tehakse paadiga väike ring ja näidatakse ning räägitakse juurde mis varustus on päästepaadis ning miks see vajalik on(palju asju on lihtsalt igavuse peletamiseks). Päästepaadi õppuse juht on teine tüürimees. 5. SOPEP jaama õppus- SOPEP jaama õppuse puhul räägitakse, miks on SOPEP jaamu üldse vaja, miks nad just asuvad autotekil ja mis varustus asub SOPEP jaamades. SOPEP jaamade põhiülesanne on omada varustust, millega on võimalik ära hoida suuri merereostusi. Seal asuvad põhilised vahendid autodest ja raskeveokitest lekkinud õlide ja kütete likvideerimiseks. SOPEP jaama õppuse juht on vanemmehaanik. 13 Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid Kõik päästevahendid laevas(välja arvatud 7 päästevesti sillas, 3 päästevesti masinaruumis ja päästerõngad kümnendal tekil) asuvad kuuenda ja seitsmenda teki mõlemas pardas ja kogunemiskohtades
annaabi.ee 
