1. Kui hetiitidel on näljahäda, siis Egiptus annab teravilja. 2. Lõpetati igasugune sõjategevus. Kui kolmas ühte ründab minnakse teisele appi. 3. Ei anda varju põgenikele. Lepingu kinnituseks abiellus Ramses II Hattusili III tütrega. Ta oli 1 200-st naisest. Kui ta suri oli tal 79 poega ja 59 tütart. Mitu aastat valitses segadus. Lõpuks sai 13 poeg troonile Mersneptah. Ei jõudnud oma isa kuulsuseni. Kogu valitsemisaja pidid võitlema mererahvastega. Lõplikult neid tagasi ei tõrjutud. Osad jäid väikeste kolooniatena Niiluse suudmesse elama. 20.dünastia vaaraod kandsid Ramsese nimesid. 12.saj Ramses II Mida vaarao edasi seda nõrgemaks nad muutusid. Liibüalased vallutasid Egiptuse. Egiptuse kultuur Usund ja religioon Ühtne riigiusund puudus. Igal piirkonnal oli oma pühak, jumal. Pikk aega austati pühasid loomi. Pühade loomadena austati kassi, lõvi, krokodilli, madu, kotkast, jõehobu, sitasitikat
tungisid väike-aasiasse ja Palestiinasse rändrahvad, keda ajasid liikuma halvad klimaatilised olud Kesk-Euroopas. Hetiitide pealinn Hattusa lammutati ootamatault äkkrünnakuga nii kiiresti, et väljakaevamistel on leitud ahi, kuhu sisse jäi leib. Viimased hetiidid väike riigid Väike-Aasia idaosas ja Põhja- Süürias vallutati 8. saj .e.m.a. assüürlaste poolt. Peale hetiitide riigi lagunemist tulid Väike-Aasiasse Traakia hõimud (nende algkodu oli Balkanil). Traaklased saabusid koos mererahvastega 1200 e.m.a. Früüglaste hõim* Kreeklased õppisid traaklasi tundma u 1200 e.m.a.... ligikaudu samal ajal tulid esimesed Kreeka kolonistid. 8. saj. e.m.a olid kreeklased juba Traakias kohal, kontaktid tugevnesid, traakia kultuur avaldas kreeklastele palju mõju. Traaklastel polnud oma kirjasüsteemi, küll on arheoloogilisi muistiseid Interpretatio graeca Herodotose andmeil austasid traaklased Arest, Dionysost, Artemist, Hermest, Bendidat, Dianat, Rhead.
Et on pärit Lydia´st ja rännanud itaaliasse trooja sõja ajal 12. saj ekr. Ta oli teadlik, et etruski keel ei sarnane ühegi keelega, millest ta oleks aru saanud. Tyrrheros. Kreeka keeles kutsutakse etruske tyrsenoi/ tyrrhenoi. Tänapäeva arheoloogia kui ka vanimate dokumentide järgi on teada, et 13-9 saj ekr toimusid suured liikumised vahemere piirkonnas. Egiptuse allikad mainivad mingisugust rahvast Trś.w., mis võiks tähistada tyrsenoi/tyrrhenoi. Neid on mainitud koos teiste mererahvastega. Mererahvad on mingisugune kogum rahvaid, kes tungisid balkani ps lõunaosast lõuna poole. Nende tung algas u 1200 ekr. Nende seas on mainitud hilisemaid palestiina rahvaid ja kreeklasi(mainitud arhailaste nime all). Arheoloogiline leid Lemnose saarelt- steel 6 saj ekr- kivist eelkõige hauaplaat, kivist monument...peaaegu täpselt etruski keel monumendil. Üksikleid, sp ei julgeta teha kindaid järeldusi. Tänapäeval arvatakse, et etruskid on üks jäänud proto-euroopa asustusest
ja rahustuste tagajärjel lõppes hea aeg. Algab 9-8 saj tume ajajärk Kogu selle pronksiaja lõpetab see üks suur 12 saj purustuste katastroofide ajajärk. Mykene, kreeka,trooja, hetiidiriik,küprose riik,akaanani linnad, ja mererahvad kes ründavad egiptust, mererahvaste ränded, katasroofid. Mererahvad sp et neid on egiptuse Ramses III tekstides nimetatud mererahvasteks. Kes need olid seda me ei tea. Rauaaeg 1 at I pool Lähis-ida oli mõneks ajaks poliitiliselt killustatud kuni 9 saj . Mererahvastega seonduva ebastabiilne järelmõju, see kaudselt puudutas ka ida poolseid riike, Babülooniat ja Assüüriat.Aga ometigi 11-10 saj on tume ajajärk nende riikide jaoks, nõrgemad, aga me ei tea nende ajaloost peaaegu et mitte midagi. Vahemere idarannikul oli taas kujunenud paljud väikesed riigid, põhjapool olid uus-hetiidi riigid, rääkisid hetiidi keelt, hetiidipiltkirja süsteemi kasutasid , linn olulise oli Karkemisch, lõuna
Egiptuse nõrgenemine jätkus ka Merneptahi järglaste valitsemisajal. Peamised sündmused XX dünastia vaaraode valitsemisajal: Selle dünastia kõige väljapaistvamaks esindajaks, viimaseks Uue Riigi suurkuningaks oli Ramses III/IV(1198-1166, H.:1184-1153). Ta püüdis kõiges järgida oma suurt eelkäijat Ramses II-st ja katsus tema eeskujul Aasias uuesti restaureerida Egiptuse kunagist vägevust: ta vallutas Lõuna-Palestiina ja Vahemere idaranniku lõunaosa. Tal tuli uuesti kokku põrkuda "mererahvastega", kes olid tunginud delta idaossa. Ramses jutustab oma võidust nende üle järgmist: "Nad kogunesid mere äärde. Tuli haaras nad Niiluse suudmes; nad on meelitatud lõksu, surutud kitsasse kohta, paisatud kaldale maha, surnuks löödud, muudetud laibavirnadeks. Nende laevad läksid vees ümber, ma sundisin nad tagasi pöörduma, et nad mäletaksid egiptlasi ning kuulutaksid oma maal minu nime".
annaabi.ee 
