Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 4.6. Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. · mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, · B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse, · jne. Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. (Vt.Tahvel 4.III Veeväljasurve) Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides.
erinevat mõõdukirja. N.n. teise seisundi korral loetakse peatekils mitte laeva ülatekk vaid vahetekk ja lähtudes sellest määratakse laeva GT ja NT. Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaazimärgiks kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3- des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid.
mõõdukirja. N.n. teise seisundi korral loetakse peatekils mitte laeva ülatekk vaid vahetekk ja lähtudes sellest määratakse laeva GT ja NT. Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaazimärgiks kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. · mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, · B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, · H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3-des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid.
erinevat mõõdukirja. N.n. teise seisundi korral loetakse peatekils mitte laeva ülatekk vaid vahetekk ja lähtudes sellest määratakse laeva GT ja NT. Vastav vabapardamärk, mida sel juhul nimetatakse tonnaazimärgiks kantakse laeva pardale Plimsolli kettast ahtri poole Peamõõtmed mitte ainult ei näita laeva suurust vaid ka iseloomustavad teda. Suhted L/B, B/d, H/d, L/H, B/H annavad laevakere esmase iseloomustuse ja avaldavad mõju laeva mereomadustele. mida suurem L/B - sihvakam laev, seda parem kiirus, B/H suurenemine parandab püstuvust, mõjutab käikuvust ja pööratavust, H/d suurenemine annab suurema ujuvusvaru, parema uppumatuse Laeva iseloomustab ka tema mahuline veeväljasurve V, mida mõõdetakse m3- des ja ta kujutab endast laeva veealuse osa ruumala. Kaaluline veeväljasurve väljendab laeva massi tonnides. Täidlustegurid. Veelgi parema iseloomustuse laevakere vormidest annavad täidlustegurid.