ÕK, Rknt Millistest tegevustest koosnevad poliitikaprotsessi teine etapp, alternatiivide kujundamine? Peamised etapid (Eesti): Ettevalmistus, Eelnõu koostamine, Kooskõlastamine, Heakskiitmine valitsuses. Milliseid alternatiivseid lahendusi on võimalik välja töötada? Millele viitab mõiste „poliitika instrument“? Palun selgitage lühidalt iga instrumentide kategooriat ning tooge iga kategooria juurde näide seoses merenduspoliitikaga. Regulatsioon- seaduste muutmine. Government management- lisamine teenuseid mis puutub otseselt kodanikke. Nt politsei ja haridus. Education, information and persuation- kotrollimine kodanikke käitumist, harida neid. Taxing and spending- Market mechanism Palun selgitage mõistet „kaasamine“. Kes oleksid peamised osapooled, keda tuleks merenduspoliitika väljatöötamisse kaasata? Mida tähendab poliitikate elluviimine (policy implementation)
Sealne merenduspoliitika on juba eelnevalt välja töötatud ja toimib kauem ja effektiivsemalt kui Eestis. Praegu toimivad Eestis paljud merenduse valdkonnad efektiivselt võrreldes Rootsiga. Meie potentsiaal on veel kasutamata. Rootsi kasutab enda merenduspoliitika arendamisele palju rohkem finantse ja tegureid. Eesti merenduspoliitikal on päris sarnased eesmärgid ning seega Eesti merenduspoliitika arenguplaan ja eesmärgid sarnased Rootsi merenduspoliitikaga. Samuti tulevikus kahe riigi vahel on palju tõhusam ja tihedam koostöö. Tähtis erinevus on ka see , et Eesti laevastik on väike ja peamiselt laevad Eesti sadamates on teiste riikide laevad. Eesti tuleviku merenduspoliitikas pööratakse rohkem tähelepanu , et tuleb ehitada rohkem kaubalaevu. Rootsis aga erinev lugu. Rootsis on olemas oma laevu ja laevastik on võrdeliselt suur. Oluline erinevus on, et Rootsis on
Tema rahvusvahelisele kuulsusele pani aluse vangistuses kirjutatud traktaat kristliku usu tõest pealkirjaga "Bewijs van de waren Godsdienst" (De Veritate Religionis Christianae), mis ilmus trükist 1627.a. ja tõlgiti kiiresti 13 keelde. Õigusteaduslike tööde käsitlemisel tuleb meeles pidada tema poliitilist tegevust. 1609.a. ilmunud teos "Mare Liberum", kus on põhjendatud merede vabaduse põhimõtet, oli otseselt ajendatud Madalmaade vastuseisust Hispaania-Portugali ühisriigi merenduspoliitikaga. Raamat on kirjutatud Hollandi Ida-India kompanii otsesel palvel. Grotiust peetakse traditsiooniliselt modernse rahvusvahelise õiguse rajajaks. (Tõsi, viimasel ajal on see au omistatud pigem Hispaania juristidele Francisco de Vitoria'le ja Francisco Suarezile, samuti Oxfordis Ciwil Law õpetanud itaalia juristile Alberico Gentili'le.) Grotiuse põhilist panust nähakse pigem inimliku mõistuse autoriteedil põhineva "loomuliku eraõiguse" arendamises
annaabi.ee 
