väga tugevaid käsi enda õlal. Haarasin temast kinni ning kompisin, kellega mul tegu võiks olla, kuid sellel hetkel leidsin lambi ja süütasin selle põlema. Nägin enda ees pikkade juustega, ümmarguse näoga, lühikese ja jässaka kehaga ning hiiglaslike jalalabadega olevust. Tema suurtes kuu suurustes silmades helkis kummaline tuluke, mis samas oli hirmutav, kuid samas ka rahumeelne. Sain endast võitu ja püüdsin aru saada kuhu ma olin sattunud. Olin kuulnud ühelt meremehelt kunagi ammu, et on olemas selline pimeduse saar, kuid keegi ei olnud teda tookord uskunud. Nüüd olin mina see, kes arvatavasti oli sattunud sellele saarele. Nimetasin selle saare Öösaareks ja elanikud öölasteks. Hakkasime koos öölasega saare peal ringi käima, minu silmad eristasid ka juba ilma taskulambita, kus miskit asus või milline see saar välja nägi. Öölaste silmad andsid piisavalt valgust selleks. Saarel oli mitmeid elamuid, kuid ükski ei sarnanenud inimeste majadele
Suri tõestades, et ta pole nõid. 2. Kolm tilka verd · Esimene Esimene tilk verd tuli pärast seda, kui oli Prokopiuse juures ja uuris Kürbenzeineilt saadud raamatu pärgamendi vahelt heebrea keelset juttu, mis oli pöördumise Luciferi poole. Pärast toas toimunud plahvatust leidis ta kullatükke, mis puudutades muutusid tuhaks. Pärast kätepesu oli tal sügav, aga pisike haav, mis ei tahtnud paraneda. · Teine Dandolini juures elades ostis ta ühelt meremehelt kotikese hasisit ja proovis seda. Nii nägi ta hallutsinatsioone Hermes Trismegistast ja laboris toimuvast. Veel nägi ta, et too mees andis talle punase rubiiniga sõrmuse. Hommikuks oli tal taaskord sõrm katki. · Kolmas Krahv Drachenheina lossis pärast rikkalikku õhtusööki raske ja magusa veiniga, jäi ta oma voodisse riietega magama ja ärkas nõelava valu peale üles. Hommikuks oli tal poolkuu kujuline haav ja tardunud vere jälg kaelal. 3. Kolm ametit
Ta sündis u 1540 ja suri 1596 Partobelo lähistelt. Drake oli pärit vaesest perekonnast.12- aastasena asus ta ranniku kaubavedaja teenistusse,kes vedas lasti Inglismaalt Prantsusmaale ja Hollandisse.Tööandja surma järel päris Drake tema laeva.Ajalugu ei kajasta täpselt tema tegevust sellest ajast kuni 1567.aastani.Teada on, et 1565.aastal saatis Drake kapten John Lovelli reisil Mehhikosse, kus too oli seotud orjakaubandusega.Rio de la Hacha linnas röövisid hispaanlased kahelt meremehelt kogu nende vara. 1567.aastal asus Drake koos sugulase John Hawkinsiga ekspeditsioonile Mehhikosse. Laevastiku üks neljast laevast oli "Judith",mida justud Drake.Laevad lahkusid Plymouthist 2.oktoobril 1567,võtsid Roheneemesaartel peale varusi ja Quinea rannikult ostetud 200 orja.Drake ja Hawkins tahtsid oma inimlasti Rio de la Hachas maha müüa,kuid hispaanlased keeldusid nendega kaubitsemast.Kõhklemata käskis Drake linna suurtükkidest tulistada.Kui
Johannes sai kohe aru, et tegemist on valega, aga tema teadmiste janu oli niivõrd suur, et ta ostis selle. Mõne nädala möödudes oli ta selle aga täiesti unustanud. Isand Dandolini oli tulnud järgmise ajuvaba ülesandega välja ta tahtis surma eliksiiri. Ta oli elanud kaua surmahirmus, et tahtis nüüd ise vaenlastest ette jõuda. Tal oli kavatsus korraldada palees pidu ning kutsuda kõik ,keda ta tahtis hävitada. Johannes otsustas proovida seda ainet, mille ta meremehelt oli kunagi ostnud. Ta võttis selle sisse ja jäi ootama. Tal tuli suur tahtmine naerda, tal oli tunne nagu ta hõljuks lae all, siis vajus ta unne , ent silmad lahti ,nähes mis tema ümber toimub. Hommikul ärgates oli Johannes uimane ja sai aru, et oli hasisit proovinud. Kuid ta avastas, et tema sõrmel on imelikult jäljed ja kriimud. Nimelt oli ta näinud unes, et keegi talle sõrmuse sõrme paneb , kus peal on punane rubiin
saj. Kriitikud ütlesid,et romaan on uus zanr ja selle päralt on tulevik. Kirjandusteosed räägivad sellest: Stendhali ,,Punane ja must". Varajase kirjanduse aluseks on mitmed zanrid reisikirjad, laevade logiraamatud, päevikud, kirjad. Need ei ole fiktsioon, aga on proosa. Neid kirjutati ja loeti hästi palju 17.saj, sest said tuttavaks mitmed maad ja rahvad. Lugesid need, kes reisida ei saanud. Nt Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe". Idee sellest saab Defoe tõestisündinud loost, meremehelt, kes elas üksikul saarel 4, 5 aastat. Defoed ei huvita see, kas tegelane jääb ellu v mitte. Ta näitab mooduseid, kuidas inimene saab üksi saarel toime tulla. Mida ta peab tegema,et jääda inimlikuks? Tegemist on mõtteeksperimendiga. Kui inimene on lahutatud oma harilikust keskkonnast, kas tal on võimalik ellu jääda? Defoe vastab jaatavalt. Võõrandumine üks põhivõte. Vaade üksikult saarelt või on see pilge nagu Swift, vaadatakse oma elu reaalsusi
annaabi.ee 
