peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need võnked inimesele tugevat mõju. Nad tekitavad valu kõrvades, peapööritust,seletamatut hirmutunnet (paanikat). Just nimelt seetõttu seilab vahel maailmameredel tühje laevu, mille meeskond on pardalt paaniliselt põgenenud- -nimelt on laevakere sattunud tugevast tormituulest tekkinud madalsagedusega resonantsi, seetõttu on need võnked veelgi tugevnenud ja tekitanud meremeestes kabuhirma ja paanilist põgenemisvajadust. Eriti ohtlikud on infrahelivõnked, mille sagedus on lähedane inimese ajus toimivale elektrilisele võnkumisele 8-12 Hz (alfa- rütm). Üle 20000 Hz sagedusega helikõrgusi nimetatakse ULTRARAHELIDEKS. Ultraraheli kasutatakse väga laialdaselt teaduses: meditsiinis, kajaloodides. Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need
peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need võnked inimesele tugevat mõju. Nad tekitavad valu kõrvades, peapööritust,seletamatut hirmutunnet (paanikat). Just nimelt seetõttu seilab vahel maailmameredel tühje laevu, mille meeskond on pardalt paaniliselt põgenenud- -nimelt on laevakere sattunud tugevast tormituulest tekkinud madalsagedusega resonantsi, seetõttu on need võnked veelgi tugevnenud ja tekitanud meremeestes kabuhirma ja paanilist põgenemisvajadust. Eriti ohtlikud on infrahelivõnked, mille sagedus on lähedane inimese ajus toimivale elektrilisele võnkumisele 8-12 Hz (alfa- rütm). Üle 20000 Hz sagedusega helikõrgusi nimetatakse ULTRARAHELIDEKS. Ultraraheli kasutatakse väga laialdaselt teaduses: meditsiinis, kajaloodides. Inimene ultraheli EI KUULE, küll aga on need
ookeaniliikidele. Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Läänemere ökoloogiline seisund Läänemeri on kümmekond tuhat aastat vana. Inimasustuse ajalugu siin kallastel ei saa merest vanem olla, kuid inimpõlvega võrreldes on meil auväärselt pikk ühine minevik. Aastatuhandeid oli meri rannikul elavate rahvaste ühendaja ja lahutaja, kaubatee ja kalalett. Merega kõrvu elamine just kerge ei olnud vetevallale maksti andide eest laevades, meremeestes ja uputatud linnades maksu. Merele ei läinud meie toimetamine eriti korda, kuna jõuvahekorrad olid ilmselgelt veekogu kasuks. 6 Olukord muutus ootamatult sadakond aastat tagasi. Soodsa tuule asemel hakkasid laevu lükkama söe ja naftaga köetavad aurumasinad, tööstuse ja tehnoloogia areng tõi Läänemere kallastele endisest ahnemad kalapüügimeetodid
annaabi.ee 
