Ta poetas ka end pidevalt maalide nurkadesse. Signeerimine on huvitav, sest osadel on tema nimi, kuid osadel puudub. Samuti kastuas ta mitmeid erinevaid nimesid ning seepärast pole teada palju tal maale üldse kokku on. 1660.aasta kekspaika peetakse tema tippajaks ilmuvad tuntuimad teosed ja keskpuktiks on pärl. Ta suri noorena. · Maastikumaal Üks kuulsaim ja tähtsaim on Jacob van Ruisdael. Ta sidus realistlikud looduslikud vormid romantilisega. Oluline koht oli meremaalidel. Looduslike effektidega annab edasi dramaatilisust. Elu jooksul tuntud, kuid suri tundmatuna. Samuti tekkisi meremaalide vastu linnamaalid. · Natüürmort Põhiliselt kujutatakse lopsakaid, rikkalikke toidulaudu, lillekimpe, puuviljakorve. Võistlus kõis materjalide kujutamise üle. REMBRANDT Oli oma ajast ees. Oskas avada kujutavate hingeelu(psühholoogilised portreed). Viljeles nii maali kui ka graafikat
sajandil üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust. Allegooria ja mütoloogia ei huviatnud inimesi. Peamiselt telliti maastikke, natüürmorte, olustikumaale ja lähedaste portreid või grupiportreesid. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581-1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ja selgesti loetavad. Hals oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini. Keegi
sajandil üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust. Allegooria ja mütoloogia ei huviatnud inimesi. Peamiselt telliti maastikke, natüürmorte, olustikumaale ja lähedaste portreid või grupiportreesid. Natüürmortidel kujutati jahisaaki, vaase, vaagnaid, puuvilja ja muid toiduaineid, veinikarikaid, vaipu jm. Maastikumaalide puhul on eriline rõhk meremaalidel, sest oli ju Holland oma rikkuste eest tänu võlgu peamiselt merele. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreid oli hollandlane FRANS HALS (1581- 1666). Ta sidus portreed (nii üksik- kui ka grupiportreed) olustikulise tegevusega ja saavutas seetõttu oma töödes erilise elavuse ja loomulikkuse. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ja selgesti loetavad. Hals oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige selgemini