tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine Kaitseväe keskmine suurus rahuajal on 5500 inimest, neist ligi 2000 on ajateenijad. Kaitseväes teenib praegu ligi 2800 elukutselist sõjaväelast Kaitseväe isikkoosseis koosneb kolmest osast: ajateenijad, lepingulises teenistuses kaadrikaitseväelased (ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid) ning teenistusse kutsutud reservväelased. Kaitseväe Peastaap on kaitseväe juhataja tööorgan.
Nende ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõud koosneb kaitseväest ja Kaitseliidust. 9.Mis on reservsõjavägi? Reservsõjavägi on sõjaväemudel, mille puhul üksused õpetatakse välja kohustusliku ajateenistuse ja reserve õppekogunemiste vältel. 10.Mis on merevägi ja selle ülesanne? Nim. mereväebaasi kuuluvaid keskuseid Merevägi on relvajõud merel tegutsemiseks. Selle ülesanne on kaitsta EV-I territoriaalvett ning tagada merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes. Kriisi puhkemise korral peab merevägi juhtima mereseiret ja osalema totaalkaitsestruktuuri käivitamises. Mereväebaasi kuuluvad staap, mereväe väljaõppe- ja arenduskeskus, mereväe ekipaaz, sidekeskus, meditsiini- ja sadamateenistus ning logistikakompanii. 11.Ja siis see jutt ; kutsealune, ajateenistus, reservväelane, käsk ja alluv kutsealune-jooksva aasta vältel 16aastaseks saav kaitseväekohustuslane kuni ajateenistusse
Millised on nende ülesanded? (õpik lk 48, 52, 54) Oska nimetada mõnd väeüksust ja väeosa nende väeliikide koosseisus vastavalt 01.01.2009 kehtima hakanud uuele kaitseväe struktuurile. MAAVÄGI arendab kiirreageerimisüksusi ja üldotstarbelisi lahinguüksusi, vastuvõtva riigi toetust ning territoriaalset toetusstruktuuri. MEREVÄGI- põhiülesanded on miinitõrje ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine meritsi saabuvatele abivägedele./ tagab merekommunikatsioonide julgeoleku Eesti territoriaalvetes. ÕHUVÄGI- üles. Kontrollida riigi õhuruumi ning tagada strateegiliste objektide õhukaitse. *01.01.2009 5. Millised on Eesti kaitseväe relvaliigid ja nende tegevusvaldkonnad? Tava- ehk konventsionaalsed relvad, mittekonventsionaalsed relvad ( eelkõige massihävitusrelvad). 6. Kuidas sihitakse sälksihiku ja dioptersihikuga? 7. Mis on Galil, AK-47, H&K USP? Nende tehnilis-taktikalised andmed (kaliiber, padrun, laskekaugused, padrunite arv salves)
abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi korral või sõjaajal on kaitseväe ülesanded kontrolli tagamine riigi territooriumil, kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, selle ebaõnnestumisel riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemas olevate sõjaliste vahenditega, riigi õhuruumi kontroll ja strateegiliste objektide õhukaitse tagamine, merekommunikatsioonide kontroll ning sadamate ja võimalike maabumistsoonide juurdepääsude kaitsmine. 1) Maavägi on kaitseväe suurim väeliik. Maaväel on kandev roll Eesti territooriumi kaitsel ja üksuste ettevalmistamisel välisoperatsioonideks. Maaväe prioriteedid on kiirreageerimisüksuste ja üldotstarbeliste lahinguüksuste, vastuvõtva riigi toetuse ja territoriaalse toetusstruktuuri arendamine. Vajadusel peab maavägi abistama
annaabi.ee 
