[Renate Kissel, 2001, lk.7] Aleksander Suur vallutas aastal 332 eKr Tyrose saare kindluse, alistas Egiptuse ja asutas Niiluse alamjooksule Aleksandria. Kuna kõik mereteed jõudsid lõpuks sinnakanti, tegi see Aleksandriast põhilise vürtsisadama. [en.wikipedia.org] Araablased olid tollal need targad, kes ainsana teadsid kuhu minna vürtse otsima. Et varjata võimaliku konkurentsi eest vürtside tõelist päritolu, rääkisid kaupmehed suurtest ohtudest ja merekoletistest, kes pidavat varitsema vürtsilaevu. Vürtsidega liiguti ka mööda Siiditeed. Sealt jõudsid kaubad Hiina, Pärsia ja Väike-Aasia kaudu Bütsantsi ning sealt mööda mereteed Ateenasse ja Roomasse. [Renate Kissel, 2001, lk.8-9] Lõpuks said roomlased ise ka teada kust vürtse saab ja asusid neid ka ise tooma. Siiski olid laevareisid ohtlikud ja võisid kesta aastaid. Aprillis sõideti Indiasse, ning oktoobris saadi monsoontuulte abil jälle koju tagasi. Kui araablased aastal 641 pKr
Muidugi oli tal vaja jälle minna raamatukokku ja uurida raamatuid. Kuna aega oli veel väga vähe jäänud, veetsid Harry, Ron ja Hermione raamatukogus kõik vabad tunnid. Nad puurisid igasuguseid raamatuid, kuid ei leidnud midagi. Viimasel õhtul enne ülesannet otsustas Harry, maksku, mis maksab, nähtamatu mantliga raamatukokku minna ja ikka edasi otsida, sest ta ei tahtnud alla vanduda. Ta hiilis riiulite vahel, võttis sealt raamatuid nõidumistest ja loitsudest, näkkidest ja merekoletistest jne. Üheski raamatus ei leidnud ta otsitavat: kuidas vee all hingata. Harry ärkas üles. Ta oli ikka veel raamatukogus. "Harry Potter peab kiirustama!" piuksus majahaldjas Dobby, see, kelle Harry oli Malfoyde käest 2 aastat tagasi vabastanud. "Teine ülesanne algab 10 minuti pärast!" Dobbyl oli õigus. Aga Harry ei saanud minna, sest ta ei osanud vee all hingata. Seda ütles ta ka haldjale, kuid Dobby naeratas ja teatas: "Harry Potter peab tooma vee alt ära Roni ja selleks, et
kammloomadest, harjaslõugsetest, rõngasussidest, molluskitest, koorikloomadest (kõige arvukamad), keelikloomadest. Ookeanidel 3 kihti: Ülemine epilinnium(segunenud kiht), keskmine termokliin(metalinnon), sügav hüpolinnium Aastas eraldub ookeanis keskmiselt 1,1 gigatonni süsinikdioksiidi. 04.02 Mereökoloogia areng on jaotunud: uurimine ja kirjeldamine (Esimesteks mereuurijateks olid meresõitjad, kes pajatasid uskumatuid lugusid merekoletistest. Charles Darwin oli esimene tõsiseltvõetav uurija; ta uuris rannikuala ning leidis väga palju uusi liike. 20.sajand pööratakse tähelepanu merepõhja struktuurile, liikide uurimisele. Kalauuringud - räägitakse looduslikust suremusest (vanadus, haigus, saakloomaks saamine) ja tööstuslik suremusest (kala püüdmine veest välja) ekperimenteerimine (1960-70, põhiteemaks häired ja konkurents. Uurimismudeliks meresüsteemid, palju tegid ära merefüüsikud
annaabi.ee 
