See aga ei andnud tulemust kuna Saksamaa hakkas ise Itaaliat varustama. Mõne kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. 5) Miks õnnestus Saksamaa taasrelvastumine ? kuna saksamaa astus Rahvasteliidust välja ja hakkas Hitleri eestvedamisel looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Ja ei kumbki Inglismaa ega Prantsusmaa ei reageerinud sellele eriti. Varsti sõlmis Inglismaa merekokkuleppe Saksamaaga. Ja saksalsed said suurendada sõjalaevade arvu. 6) Miks omandas Hispaania kodusõda rahvusvahelise tähtsuse - hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud aga rahvarinde valitsusega rahul ja varsti puhkes kodusõda. Rahvarinde pooldajad maid hakkasid toetama Nõukogude Liidu tegelased ja Saksamaa . Itaalia ja portugal abistasid mässulisi. Ja hispaaniasse saabusid mitmed riigid oma sõjatehnikat katsetama.
Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saksamaa pidi maksma suuri sõjamakse ehk reparatsioone. Saksamaa valmistumine uueks sõjaks * 1. Saksa juhid nõudsid, et nende riik saaks teiste riikidega samavõrdsed õigused. 2. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. 3. Inglismaa sõlmis Saksamaaga merekokkuleppe (Saksamaa sai tunduvalt suurendada sõjalevade arvu). Samuti koostöö Jaapani ja Itaaliaga. 4. 1935. aastal toimus Saarimaa rahvahääletus, kus enamik sealsetest elanikest olid Saksamaa taasühinemise poolt. 5. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kus Prantsusmaa ei hakanud neile vastu. (Saatanlikud kolmekümnendad) * * Sakslasi ajas vihale Versailles rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada
Hitler seab sisse kahe aastase sõjaväe kohustuse. See oli otsene (Esimene?) Versailles´i rahulepingu rikkumine. Sellest sai algus ametlik Wermaht. Seda kajastati ka teiste riikide meedias, ent enam nii sinisilmsed ei oldud. Oldi äreval seisukohal, et Saksamaa ei olnud enam demokraatlik. Lääneriigid asusid otsima liitlasi (NSVL-tu). Staliniga suhted paranesid, kuna tema eesmärgiks jäi sotsialismi ehitamine oma kodumaal, mitte ülemaailmne. Samal aastal sõlmisid Saksamaa ja Inglismaa merekokkuleppe, mis tähendas, et Saksamaa võis endale mereväge rajada. Inglismaa isegi müüs oma sõjalaevu Saksamaale. See oli kahepoolne Versailles´i rahulepingu rikkumine. 1936 – Saksamaa viib oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Seda peetakse kõige rängemaks Versailles´i rahulepingu rikkumiseks. Oli antus käsk, et kui Prantsusmaa alustab mobilisatsiooni, tuleb väed kohe tagasi tuua. Kõik sõltus Lääneriikide reaktsioonidest ja Saksamaa oleks taaskord saba jalge vahel oma
1933. aastal tulid Saksamaal võimule natsid (Natsionaalsotsialistlik Tööpartei) Hitleri juhtimisel, kes lubasid kõrvaldada ebaõiglase Versailles' süsteemi. Kuna Inglimaa ja Prantsusmaa olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele, astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. Hitler ja tema abilised asusid sõjaväge koguma. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid Versailles' rahulepingu rikkumisse suhteliselt rahulikult ning varsti sõlmis Saksamaa Inglismaaga merekokkuleppe ning Saksamaa sai õiguse suurendada sõjalaevade arvu. Saksamaa sai Saarimaa endale ( 1935. aastal rahvahääletusel olid Saarimaa elanikud nõus Saksamaaga ühinema ). Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas. Hitler kartis Prantsusmaa reaktsiooni ning käskis väed kohe Reini piirkonnast välja viia, kui märgatakse Prantsuse armee liikumist. Prantslased aga ei teinud midagi ning Saksamaa alustas Versailles' süsteemi lammutamist
annaabi.ee 
