Aastal 1937 said merejõud omale esimesed allveelaevad Kalev ja Lembit, mis kuulusid ehituse ja varustuse poolest maailma parimate hulka. Vastavalt Eesti ja Nõukogude Liidu vahelisele kokkuleppele hakkasid 11. oktoobril 1939 Nõukogude sõjalaevad baseeruma Eesti sadamates, sealhulgas Sõjasadamas. 14. juunil 1940 alustas Nõukogude Liit mere- ja õhublokaadi ning pärast võimu ülevõtmist anti Nõukogude sõjajõududele üle tuletornid, merekindlused ja mereside osakonna postid. Septembris kehtestati Nõukogude määrustikud, laevad määrati Nõukogude Balti laevastiku üksustesse. 30. septembril kirjutas merejõudude juhataja kaptenmajor Johannes Santpank alla oma viimasele päevakäsule. Üleandmisaktidele kirjutati alla 28. oktoobril. 1940. aastal mereväes teeninud ohvitseridest vangistati 43. Kokkuvõte Eesti mereväge ei moodustatud uuesti enne 1990ndate algust. 1. juulil 1993 loodi Kaitsejõudude Peastaabi juurde mereosakond
oleks ohustanud Loodearmee eksistentsi Eestis ja Loode-Venemaal. 28. septembril 1919 ligi 20 000 mehe, 53 suurtüki, u. 400 kuulipilduja, 6 tanki ja mõne lennukiga alanud pealetung kulges üle ootuste edukalt. 21. oktoobril jõuti Petrogradi lähedusse. Merelt toetasid pealetungi Briti eskaader ja Eesti laevastik. Eesti ülemjuhatus saatis Loodearmee toetuseks umbes 2000- mehelise väekoondise, mis pidi vallutama Krasnaja Gorka merekindlused. Oktoobri lõpuks aga Loodearmee jõud hääbus ning armee koos hulga Loode-Venemaa sõjapõgenikega taganes Eestisse. 11. novembril 1919 otsustas Eesti Ajutine Valitsus Loodearmee desarmeerida. Siiski jäid selle võitlusvõimelisemad üksused rindele kuni Vabadussõja lõpuni. Koos Loodearmeega jõudis Virumaale tüüfuseepideemia, haigus levis ka Tallinna paigutatud loodearmeelaste hulgas. Epideemia saadi kontrolli alla alles 1920. aasta märtsis, selleks ajaks oli surnud tuhandeid inimesi
Kasutatud kirjandus Burnie, D. 2002. Loomad. Ersen, Tallinn. Cranbrook, The Earl of. 1963. Notes on the feeding habits of the long-eared bat. Transaction of Suffolk Natural History Society, 11, 13. EUROBATS. The Agreement on the Conservation of Populations of European Bats . [veebimaterjal] http://www.eurobats.org/ [19.03.2009]. Griffin, D. R. 1958. Listening in the Dark. New Haven, Connecticut: Yale University Press, 50. Gustavson, H. 1993. Merekindlused Eestis 1913-1940. Olion, Tallinn. Hints,O. 2006. Nahkhiired ja iidne vulkaanilise tuha kiht Laagri tunnelites. [veebimaterjal] http://www.teadus.ee/index.php?option=com_content&task= blogcategory&id=90&Itemid=96 [20.03.2009]. Kapfer, G.,Rigot, T., Holsbeek, L., Aron, S. 2007. Roost and hunting site fidelity of female and juvenil Daubenton's bat Myotis daubentonii (Kuhl, 1817) ( Chiroptera: Vespertilionidae). Mammalyan Biology. Kultuurimälestiste riiklik register
suurtükiväe-, tanki-, side-, pioneeri- ja ratsaväeüksused. Mereväe arenda- Anton Irv (18861919), Eesti ohvitser, mise suurimaks saavutuseks sai kahe kapten; soomusrongide ülem; langes 1919. aasta aprillis ülimoodsa allveelaeva Kalev ja Lem- bit soetamine. Mere poolt tagasid Tal- riaalkaitse põhimõtet ja korraldada linna kaitset tugevad rannapatareid mobilisatsiooni, moodustati kaitse- (merekindlused). Õhujõud ja õhutõr- ringkonnad oma staapidega. 1934. je olid nõrgad. Kui vähesed moodsad aastal seati uuesti sisse sõjaväge- relvad välja arvata, oli Eesti sõjavägi de ülemjuhataja institutsioon. Kuni 1940. aastal suurriikide omast tehni- 1940. aastani oli ülemjuhataja juba liselt maha jäänud, ent regionaalselt Vabadussõja ja 1924. aasta mässu ajal kujutas arvestatavat jõudu. samas ametis olnud kindral Johan
annaabi.ee 
