Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa. Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Kaide arv 4. Suurim kai sügavus 6,5m. Paldiski põhjasadam Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses olev merekaubasadam. Ro-ro kaupade veoga tegelev laevandusettevõte, mis opereerib regulaarlaevaliini Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel. BSLi ro-pax-laev Via Mare väljub kord päevas kummastki sadamast ja on valmis pardale võtma kuni 47 autorongi ja 60 reisijat. Varem Paldiski Lõunasadama ja Kapellskäri vahel kurseerinud laevaliin lähtub nüüd Paldiski Põhjasadamast. Sadamas on 5 kaid üldpikkusega 385 m. Suurim sügavus kai ääres on 5,5 m. Andriina Veetõusme LK 21
Sadama suurimaks sügavuseks on 10 meetrit ning sadam suudab teenindada kuni 200 meetri pikkuseid ja 30 meetri laiuseid laevu. (Saaremaa Sadam, 2018) 14 Joonis 8. Regulaarsed kaubaveoliinid Jooniselt on näha regulaarsed kaubaveoliinid. Muuga sadamast käivad läbi konteinervedude liinid ning Vanasadamast veeremilaevaliinid ehk ro-ro laevad. (Tallinna Sadam, 2018) 2.3 Sillamäe Sadam AS Sillamäe sadam on suuruselt teine merekaubasadam Eestis, mille roll Eesti ja eriti Kirde- Eesti transpordisüsteemis aina kasvab. Sadam on Euroopa Liidu idapoolseim süvasadam, mis on multifunktsionaalne ning laevatatav aastaringselt. Sadama võimaldab vastu võtta vedelkeemiakaupu, konteiner-ja üldkaupu, naftasaaduseid, suurimaid tankereid ning ka kuivlastilaevu, mis läbi Taani väinade Läänemerre sisenevad. Sadam kuulub eraomandisse. 15
päästetoimingute puhul on ta automaatselt kauba omaniku esindaja seaduse ja konventsiooni järgi. Kaptenil lasub veel kohustus - päästja ei tea kauba kohta ja kes on omanik. Bill of lading - konossemendi koopia on kaptenil, tal on kohustus abistada päästjat vara omanike kindlakstegemisel ja nendega ühenduse võtmisel. Mingi laev sõitis Pirital madalikule. Tulekahju, tormine meri. Mitme päästja puhul Tallinna Merekaubasadam ja Vene puksir, jagasid päästetasu. Tema sai preemiaks kaks kuupalka. 1974.a Konv artikkel 13 - päästetud vara väärtust arvestatakse päästmise järgses seisus. See on eksperdi küsimus, mis laev väärt on kui nt tekitulekahju olnud vms. Laeva maaklerid e brokerid annavad laeva värtuse kohta andmeid. Dispasöör - mis remont võib maksma minna. Kui küs on kiires tagatise andmises päästjale, siis otsustatakse ligikaudne väärtus. LOF 2000 - mida see tähendab?