kõhukoobas. Lõiget alustada veidi tagantpoolt pärakuava ja lõigata piki kõhujoont kuni peani, siis lõigata lõpused lahti. Lõikamisel hoida kala kõhunahka kääridega sisikonnast kõrgemal, siis ei vigastata sapipõit. Mari, maks ja niisk eemaldada esimesena, need on söödavad. Seejärel eemaldada kogu soolestik ja neerud. Neerud näivad tardunud verena mõlemal pool selgroogu kõhuõõnes. Merekaladel tuleb kõhuõõnt kattev must kile eemaldada. Kui suurematel kaladel soovitatakse pea külge jätta, siis eemaldatakse silmad. Lõhe, forelli ja siia ümarakalana soolamiseks on lahkamine samasugune. Et kala kuju paremini säiliks, jäetakse kõhunahk kõhuuimede kohalt lahti lõikamata. Esimene lõige ulatub kala pärakuavast kuni kõhuuimedeni, teist lõiget alustatakse kõhuuimede eest ja see läheb kuni peani. Kahe ava kaudu puhastatakse kõhuõõs. Lapikkala
Ujupõis Suurem osa luukalu reguleerib oma ujuvust ujupõieks nimetatava peensoole väljasopistise abil. Kuna põis on täidetud gaasiga, on selle tihedus veest väiksem. Kala võib tõsta end kõrgemale või madalamale reguleerides põies sisalduva gaasi hulka. Ujupõis võimaldab kalal ujuda erinevatel sügavustes ilma suure energiakuluta. Kuna magevee tihedus on merevee omast väiksem ning see ei toeta nii palju kala keha, on mageveekalade ujupõis suurem kui merekaladel. (Ujupõis; Ujupõis on ainult kaladele iseloomulik organ) 11 Sigimine Isaskaladel on sigimiselundiks seemnesarjad ja emaskalal munasarjad. Sigimiselunditest saavad alguse peened torukesed, mis lõppevad suguavaga päraku taga. Nende torukeste kaudu liiguvad sugurakud kehast välja. Emaskalade munasarjades valmivad munarakud (marjaterad) ning isaskalade seemnesarjades seemnerakud (niisk). Kudemise ajal heidetakse muna- ja seemnerakud vette
(2530 ts/ha).Arguloosi haigestunud kalade raviks vannitatakse neid KMnO4lahuses (100 liitri vee kohta 1,0 g preparaati, toimeaeg 30 minutit) või klorofossilahuses (100 liitri vee kohta 10,0 g preparaati, toimeaeg 60 minutit). · Kalade lõpustel parasiteerivad vähilaadsed (Ergasilus,Achtheres) Õ lk 101, 143 · Merekalade lihastesse kinnitunud koorikloomad(suvaliselt valitud liigi näitel) Merekaladel parasiteerib üle 200 liigi vähilaadseid . Rõhuv enamus neist kuulub aerjalaliste seltsi,neist omakorda üle 90% on Siphonostomatoidea alamseltsi liigid. Just viimaste hulgast on enamus liike ,kes täiskasvanutena kinnituvad kitiinist 16 ,,aknrutega"kala külge.b kõige sagedasemad on Sphyriidae, Pennellidae ja Lernaopodidae sugukondade liigid kes
annaabi.ee 
