kaubavagunitest soomusronge ehitama. Soomusrongid kujutasid endast liivakottidega soomustatud vaguneid, mille vahele oli jäetud laskeavad. Esimene soomusrong sõitis rindele kümme päeva pärast enamlaste rünnaku algust. Kaks nädalat hiljem sõitis rindele juba teine soomusrong. Kokku valmistati Eesti Vabadussõja ajal ja võitlesid rindel neli laiarööpalist ja üks kitsarööpaline soomusrong. Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. Esimene mereväe lahinguvõimega laev oli Lembit, mis võeti sakslastelt üle 18. novembril. Merejõud asutas sõjaminister Andres Larka 21. novembril 1918. Merejõudude organiseerijaks ja juhatajaks määrati kaugesõidukapten Johan Pitka. Johan Pitka loodud laevastikul oli Eesti Vabadussõjas täita suur osa. Suuremate võitude hulka võib siin lugeda Narva-Jõesuu ja Narva vallutamist koos eesti 1. diviisiga
Eesti merevägi Eesti merevägi on Eesti kaitseväe põhiväeliik, mis vastutab mereoperatsioonide eest. Mereväe põhiülesanne on Eesti territoriaalvete kaitse ja põhiline tegevus miinitõrje. Merevägi loodi 1918. aastal 28. veebruaril ning esimesed mereväe üksused olid Eesti Sõjavägede Staabi Mereväe Jaoskond ja Mereväe Pataljon. Kuid Saksa okupatsiooni ajal olid need sunnitud oma tegevuse lõpetama (märtsist kuni novembrini). Novembris 1918 hakkas Kaitseliit korraldama merekaitset. 13. novembril 1918 võeti Saksa sõjaväelt üle esimene relvastatud vahilaev Laine. Esimene mereväe lahinglaev oli Lembit (1937). Merejõud asutas sõjaminister 21. novembril 1918. Mereväe laevastik Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alustest. Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja
Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi avamerealade uuringuid - linnustik, kalastik, põhjaelustik - ning koostatakse väärtuslikeks osutunud aladele kaitsekorralduslikud soovitused. Lisaks avamere aladele koostatakse kaitsekorralduskavad ka juba kuuele olemasolevale peamiselt merre jäävale hoiualale. Projekti raames on plaanis välja anda eesti keelne raamat Eesti vetes olevatest merekaitsealadest. Lisaks korraldatakse mitmeid seminare ja teabepäevi merekaitset puudutavatel teemadel. Projekti tegevustes osalevad lisaks projekti juhtpartnerile Eesti Mereinstituudile veel ka Balti Keskkonnafoorum, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus ning Riiklik Looduskaitsekeskus. Projektile lisaväärtuse andmiseks on kaasatud ka kaks välispartnerit Baltijas Vides Forums Lätist ning NIVA Norrast. ELFi rolliks antud projektis on uuritavatel aladel mereimetajate eluolu kohta hinnangute andmine.
annaabi.ee 
