elupaiga taastamise võimalusi. Eelise saavad need alad, kus on koos mitu erinevat elupaika. Jälgida tuleb ka seda, et alasid iga elupaigatüübi ja liigi kaitseks on välja pakutud kõikidest piirkondadest, kus seda elupaika või liiki leidub, s.t. et Natura 2000 võrgustik oleks geograafiliselt sidus. Eelnimetatu hindamiseks on toimunud aastatel 2001-2003 ulatuslikud inventuurid, millesse on kaasatud oma ala parimad eksperdid Tartu Ülikoolist, TPÜ Ökoloogia Instituudist, Eesti Mereinstituudist, Eesti Ornitoloogiaühingust, Pärandkoosluste Kaitse Ühingust, Eesti Loodushoiukeskusest ja paljudest teistest teadusasutustest ja looduskaitseorganisatsioonidest. LOODUSKAITSESEADUS 21.aprillil 2004.a. võeti vastu Looduskaitseseadus (LKS). Seaduse eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi
in situ vaatlusandmed integreerida andmeid assimileerivatesse mudelitesse. Sellised integreeritud observatooriumid leiavad üha rohkem tähelepanu ja finantseerimist. Näiteks Eesti teadustaristu teekaardi raames käivitati mahukas investeerimisprojekt ,,Eesti Keskkonnaobservatoorium", kus Urmas Lips Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudist koordineerib Keri saare lähedale sügava mere uuringute automaatjaama väljaehitamist ning Georg Martin Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist koordineerib rannikumere välibaasi kaasajastamist Kõigustes [9]. Euroopas on mereseisundi vaatluste ja prognooside arendamisel alates 2009. aastast käimas suuremahuline projekt MyOcean, mille on ellu kutsunud Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi algatus COPERNICUS. Kolm komponenti kaugseire, in situ vaatlused ja mudelid on sealgi esindatud suhteliselt võrdse kaaluga. Eesti teadlased on aktiivsed nii MyOcean liinis kui ka laiemalt. Kasutatud kirjandus [1] Peterson, U., Eerme K., Lang M
aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemi Instituudist, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Eesti Ornitoloogiaühingust. Muuga sadamas on teostatud iga aastast merekeskkonnaseiret alates 1995. aastast. Seire eesmärgiks on jätkuvalt hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju ning eelnevatel aastatel teostatud täite- ja süvendustööde järgset mõju põhjaloomastikule, taimestikule, kalastikule ja lähipiirkonna rannaprotsessidele. Seoses Saaremaa sadama ehitusega teostati Saaremaa sadama ehitusjärgset merekeskkonna ja linnustiku seiret
annaabi.ee 
