mõnda aega veepinnal. Kapten, kes seisis korstnast kõige kaugemal, tuli teadvusele esimesena. Ainsa pilguga haaras ta kogu juhtunu ning lülitas sisse häire. Automaat laskis päästepaadid vette. Koos paari madrusega kanti meeskonnaliikmed paatidesse. Kell 20.52 läks laev põhja. On suur õnn, et pääseda õnnestus koguni kõikidel madrustel. Öö läbi kiikusid päästepaadid vee peal, kuni hommikul valges märkas neid möödasõitev laev ja võttis tormist merehaiged madrused oma pardale. Teadlased on palju pead vaevanud, mida kujutas endast see punane objekt, mis nii palju kahju põhjustas. Praeguseks on nad kindlad, et see oli erakordselt suur keravälk. Nagu teada, võib keravälku kõige sagedamini näha õhtul ja seal, kus maapinna ja taeva vahel on palju elektrilaengut. Keravälk liigub hääletult või tasakesi pragisedes, kui ta aga satub elektrijuhtide lähedusse, võib ta kas hajutada oma elektrilaengu
,,Isade maa" 1935 Sõjaromaan. On nimetatud anekdootlikuks, sõja tõsidust mõnitavaks teoseks. Teost on kiidetud ja laidetud, isegi keelatud. III periood Pagulasperiood (põgenes 1944. aastal Rootsi). · ,,Üle rahuti vee"- 1951 Romaan paadipõgenikest, kelle tee viib üle mere aastal 1944. Üksteisele räägitakse oma minevikust. Paadis midagi ilusat ei toimu: mõnitatakse, süüdistatakse. Merehaiged oksendavad, nähakse miraaze, sureb poisike. Följetonid ,, Sinises tualetis daam" Kogud: ,, Klounid ja faunid" ,,Aja grimassid" ,, Klounid ja faunid" Novelle ,, Viimne romantik"(1925) ,, Laatsarus" (1923) ,, Nurjatum roim" (1925) ,, Punased hobused" (1926) ,, Üksindus" (1924) ,, Vastu hommikut" (1926) ,, Meri" (1926) ,, Tema Kuninglik Kõrgus" (1926) ,, Põhjaneitsi" (1927) ,, Taevaskoja asunik" (1927)
vajadusel ka kaks, kelle ainus kohustus on üle parda kukkunut silmas pidada 4. Sooritatakse võimalikult kiiresti manööver, mille tulemusena peab jaht jõudma meheni nii, et merehädaline jääks jahist allatuult ja laev peaaegu seisaks. 5. Mees tõmmatakse välja 6. Päästetule antakse esmaabi. Reisi ajal olid mõned mehed laevast ka merehaiged, kuid nemad arvasid, et parem olla merehaige kui igavesti haige mere järele 9 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9909/lennuk.html 10 Pruuli, Tiit 2001 Eesti lipp ümber palli. Tallinn: Varrak 11 Lennukimeeskonna jõulud St Helena saare alla. East Londoni linnapea - Lõuna Aafrika. 11 http://blog.gomaailm.ee/fotomeenutus-10-aastat-jahtlaev-lennuki-umbermaailmareisist 4. HUVITAVAIM PEATUSPAIK 12
annaabi.ee 
