Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"meredessantide" - 3 õppematerjali

Ajaloo konspekt
13
doc

Ajaloo konspekt

5) saksa okupatsioon 22.01.2008 Vabadussõda (28 nov. 1918-3 jaan 1920) 1. Venemaa ettevalmistused impeeriumi piiride taastamiseks. V: 2. Jõudude koondamine eesti piirile. 3. Soov anda 4. Vabadussõja algus 5. Narva vallutamine punaarmee poolt. 6. Punaarmee kiire edasitung eesti pinnal. 7. Eesti rahvaväe ebaedu sõja alguses. 8. Eesti töörahvakommuuni väljakuulutamine narvas. 9. Kommuuni eesmärgid 10. Murrang vabadussöja käigus. Soomusrongide ja meredessantide osa murrangu saavutamises. 11. Vabatahtlike väeosade moodustamine eestis. 12. Vägede juhtimise ümberkorraldamine. Laidoneri nimetamine ülemjuhatajaks. V: 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused

Ajalugu → Ajalugu
89 allalaadimist
Eesti ajalugu
83
doc

Eesti ajalugu

+ 5. juuni algas Põhja-Lätis Eesti & Landeswehri vaheline sõjategevus, mis tipnes Võnnu (Cesise) vallutamisega eestlaste poolt 23.06.1919 (Võidupüha) Okt-dets ­ lahingud Narva taga + Loodearmee 2. veebr 1920 ­ Tartu rahu Hilary Karu 57 D 11 EESTI AJALUGU Eeldused Soomusrongide (juhid ANTON IRV, KARL PARTS) ja meredessantide (admiral JOHAN PITKA) edukas tegevus. Vabatahtlikest loodi võitlusvõimelised eriväeosad (Kuperjanovi partisanid, Kalewi- Malewa jt) Teiste riikide toetus Soome, Taani & Rootsi vabatahtlikud, Inglise laevastik Tallinna reidil) JOHAN LAIDONERI tegevus sõjavägede ülemjuhatajana Paranes sõjaväe varustatus Tartu rahu

Ajalugu → Ajalugu
129 allalaadimist
Eesti ajalugu - konspekt
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

MURRANG VABADUSSÕJAS "Punase korraga" tutvusid eestlased Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) kaudu. ETK kuulutati välja Narvas. Koheselt liideti ETK võimu all olev osa Eestist Venemaaga. Alustati natsionaliseerimist, mõisatest moodustati põllumajandusühistud, terrori käigus hukati ca 600 inimest. Mõistetavalt kasvas rahva soov sellisele korrale vastu seista. Ülejäänud murrangu eeldused olid: · Soomusrongide (juhid ANTON IRV, KARL PARTS) ja meredessantide (admiral JOHAN PITKA) edukas tegevus. · Vabatahtlikest loodi võitlusvõimelised eriväeosad (Kuperjanovi partisanid, Kalewi-Malewa jt) · Teiste riikide toetus (Soome, Taani & Rootsi vabatahtlikud, Inglise laevastik Tallinna reidil) · JOHAN LAIDONERI tegevus sõjavägede ülemjuhatajana · Paranes sõjaväe varustatus 06. jaan 1919 algas eestlaste vastupealetung 14. 01. 1919 ­ vabastati Tartu 19. 01. 1919 - vabastati Narva 30. 01

Ajalugu → Ajalugu
1469 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun