· vastase (=enamlaste, venelaste) arvuline ülekaal oli suur II Murrang Vabadussõja käigus Murrang Vabadussõja käigus (eestlaste kasuks) toimus jaanuaris 1919. Murrangu põhjused: 1) Eesti sõjavägi hakkas end tasapisi koguma. Saavutati väikest sõjalist edu, see andis kohe palju enesekindlust juurde. Kasvas sõdurite arv (30 000 veebruaris 1919). Sõjaliselt olid väga tähtsal kohal soomusrongid. Johan Pitka juhtimisel tehti julgeid meredessante. Kuulsad väeüksused olid veel Kalevlaste Malev, Julius Kuperjanovi partisanid, kooliõpilaste üksused jt. 2) Eesti sõjavägede juhtimine koondati sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kätte 3) paranes sõjaväe varustamine 4) olulisel kohal oli välisabi Eesti Vabariigile: · detsembris 1919 jäi Tallinna lähistel ankrusse Inglise eskaader (=laevastik). Ta otseselt ei sekkunud, kuid tema kohalolek hoidis punased Tallinnast eemal
Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused Müüsleri-Mäo-Vodja ruumis vastase pealetungi Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste edasitung Pärnu suunal ning saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas. Soomusrongide tegevus ja meredessandid: Eestlaste peamiseks löögijõuks kujunesid soomusrongid, millega suutis Rahvavägi koguni domineerida. Ajal, mil soomusrongid tungisid peale piki Tallinna-Narva raudteed, teostas laevastik meredessante rannikul, ning rinde paremal tiival tungis sügavale vastase asetusse ratsavägi. 17. jaanuaril Utria rannikul maandus 1000-meheline meredessant Narva oli tagasi vallutatud ning asuti kaitsele. Rahvaväe vastupealetung: Utria dessant ja Narva vabastamine; Tartu vabastamine; võitlused TartuValga suunal, Paju lahing, Valga ja Võru vabastamine: Rahvaväe vastupealetung: 7. jaanuaril 1919 algas Rahvaväe üldpealetung. Jõudude
koordineerijaks määrati Vassilevski, 8.augustil kuulutas NL Jaapanile ametlikult sõja ning järgmisel hommikul ületasid tankikoondised NL ja Hiina vahelise piiri. Sõjategevus toimus peaasjalikult Mandžuuria aladel, jaapanlaste kaitse oli üles ehitatud ennekõike mägedesse, kui aga õnnestus tankidel jõuda välja stepialadele, varises vastupanu kokku. 18.augustil hakkasid jaapani väed massiliselt relvi maha panema. Punaarmee teostas veel mitmeid õhu- ja meredessante, Potsdami konverentsil oli kokku lepitud, et abi eest Jaapani purustamisel saab NL endale Kuriili, Sahhalini saared ning Korea poolsaare põhjaosa. Vastupanu nimetamisväärselt ei osutatud, sõja käik kujunes Punaarmee jaoks suhteliselt kergeks. 2.sept olid NL esindajad kohal, kui Jaapan kirjutas alla tingimusteta kapitualtsiooni aktile. II ms oli lõppenud. Ohvrite arv on erinevates allikates erinev. NL kaotas väidetavasti II ms-s 27 miljonit inimest, sh 6-7
annaabi.ee 
