Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Päikesekiirguse maapinnale jõudev hulk sõltub geograafilisest laiusest, aluspinna omadustest ja pilvisusest. 1. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. Tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusse sõltub sellest, milline maapind on. 2. Selgita üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade tuuled, mussoonid) 3. Selgita maa- ja merebriisi teket. mere-Jahedam õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale ja surub sooja õhu ülespoole. 4. Iseloomusta peamiseid õhumasse. Kliimavöötmete iseloomustus. ekvatoriaalne,troopiline,parasvöötme,Polaarne(arkt,antarktiline) 1. Selgita kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale. Too näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele. 2. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale
paremale, lõunapoolkeral vasakule. 3) mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus Maismaa soojeneb kiiremini kui vesi, vesi jahtub aeglasemalt kui maismaa. Ebaühtlase soojenemise ja jahtumise tõttu tekivad õhuvoolud maismaa ja veekogude vahel. 1) troopiline ehk passaatide õhuringlus 2) keskmiste laiuste (parasvöö) õhuringlus 3) polaarne õhuringlus 8. Selgita maa- ja merebriisi teket. TV lk 44 ül 1 Mere- ja maabriis esineb mere, ookeani või suure järve kaldal. Vee suure soojusmahtuvuse tõttu soojeneb meri/järv aeglasemalt ning päeval tekib maapinna kohal tõusev õhuvool, merel aga laskuv. See tekitab merelt maale puhuva briisi. Öösel on olukord vastupidine, meri jahtub aeglasemalt kui maapind ning tuul puhub maalt merele. Merebriisi ehk merelt puhuvat tuult on kõige tugevamini tunda rannikul. Sisemaal merebriis
suunas Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon Merebriis hakkab tekkima paar tundi Briisi tekke põhjuseks enne keskpäeva Maapind soojeneb ja jahtub Merebriis vaibub umbes kella 21-ks kiiremini Soome lahel merebriisi max kiirus 6-9 Meri soojeneb ja jahtub m/s aeglasemalt Merebriis ulatub · Briisi tekkeks soodsaimad merel 10-15 km rannikust tingimused kevade lõpus ja suve sisemaal 15-20 km rannikust alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad Maabriis · Maabriis tekib öösel, kui maapind jahtub kiiremini kui meri · Maabriis on tugevuselt nõrgem kui merebriis Lainetus
tingimused kevade lõpus ja suve alguses temperatuuride erinevused kõige suuremad · Briisi tekke mehhanism maapinna kohal soojenenud õhk tõuseb 0,5-2 km kõrgusele ? Merebriis hakkab tekkima paar tundi tasakaaluks voolab selle asemele merelt külmem õhk enne keskpäeva Ülalpool liigub õhk mere poole ja Merebriis vaibub umbes kella 21-ks laskub mõne aja pärast allapoole Soome lahel merebriisi max kiirus 6-9 · Briisi tekkeks soodsad tingimused m/s Ebastabiilne ilm Merebriis ulatub Temperatuuride erinevus peaks olema 8°C merel 10-15 km rannikust sisemaal 15-20 km rannikust Maabriis · Maabriis tekib öösel, kui maapind jahtub kiiremini kui meri · Maabriis on tugevuselt nõrgem kui merebriis