halofiilsetele eubakteritele, näiteks Salinibacter ruber'ile. · Salinibacter'i genoomis on leitud nt soolalembuse saar, mis kodeerib mitmeid soolases keskkonnas elamiseks vajalikke valke. Sellel saarel on geene, mis on enamasti pärit soolalembestelt arhedelt, aga osa ka metanogeenidelt ja tsüanobakteritelt. · NB! Mõni aasta tagasi avastati bakterirodopsiin (nimetati proteorodopsiiniks) ka mõnedel merebakteritel (kuulusid gamma-proteobakterite hulka) ja ka tsüanobakteril Anabaena. · Merebakterite vastav geen osaleb kindlasti valguseseoselises ATP sünteesis. Anabaena oma roll veel ebaselge. Oletatakse osalemist sensingus. Halobakterite morfoloogia ja pigmentatsioon · Pulgad, kokid, sartsiinid või lamedad vormid: kettad, kolmnurgad, ruudud. · Pigmenteeritud: punased, oranzhid, roosad. Punane värvus on bakterirodopsiinist,
väga paljud arhed vajavad S. Nad kas oksüdeerivad väävlit või redutseerivad seda. Mõned liigid saavad teha mõlemat (Acidianus). Thioploca saab energiat H2S oksüdatsioonist ja talletab vaheproduktina väävliteri rakku. Thiomargarita namibiensis (tioonbakter) on väga suur bakter, kelle peaaegu kogu raku võtab enda alla nitraadivakuool. Rakukesta alla kogunevad aga väävlitilgad, mis on H2S oksüdatsiooni vaheproduktiks. Merebakteritel on ohtralt kasutada dimetüülsulfoniopropionaati, DMSP, on osmo- ja sterssiprotektoriks merevetikatel, seda sünteesitakse metioniinist. Ta vabaneb vette suures koguses lagunevatest vetikatest. Merebakteritel on kemotaksis DMSP-le ja nad moodustavad vetikate pinnal biokilet, et DMSP oleks neile paremini kättesaadav. DMSP on merebakteritele väävliallikaks, aga ka C-allikaks. Ka peligibacter'i genoomis on geenid DMSP lagundamiseks. DMSP lagunedes merebakterite toimel moodustub suures
licheniformis. Bacillus licheniformis'e eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda, pH 7.5-10.0 sobib neile (CO2 lahustub aluselises vees hästi). Ujumisbasseinide vette lisatakse väävel- või soolhapet, et pH ei oleks liiga aluseline ja vetikad ning tsüanobakterid vohama ei hakkaks. Alkalifiilide hingamisahelad on ka kohastunud aluselise keskkonnaga. Merebakteritel Vibrio alginolyticus ja Vibrio harvey moodustub membraanil mitte prootongradient, vaid Na+-gradient. Selle gradiendi energia arvel toimub ainete transport rakku, pannakse tööle viburid ja sünteesitakse ATP-d. Uurea suuõõnes Süljenäärmed eritavad uureat ja selle sisaldus süljes on ca 3-10 mM. Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid (Proteus vulgaris), kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja
annaabi.ee 
