nõudis, et saaks Eestisse tuua ka maa-ja lennuväe üksusi. 28.septembril 1939 kirjutati baaside lepingule alla. Eesti andis NSVL-le rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses. Moskva kohustus müüma Eestile soodustingimustel relvastust. Lubati, et see ei ohusta Eesti suveräänsust. Sarnased paktid suruti peale ka Lätile ja Leedule. Sõjaväelaste läbirääkimistel sõlmiti kokkulepped baaside asukohtade suhtes. Punaväed nõudsid merebaasi loomist Rohukülla ning maaüksuste, lennuväljade ehitamist mandriossa. 12. oktoobril saabusid Tallinnasse Vene miinilaevad ning 18.10 algas nõukogude vägede sissemarss Eestisse (umbes 14000 meest). Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende suhtlemine eestlastega oli peaaegu olematu. Vormilisele iseseisvusele vaatamata oli Eestist saanud NSVL protektoraat Talvesõda--Eesti lennuväljadelt startisid Vene pommitajad ründama Soomet. Eesti poolehoid kuulus soomlastele
otsustati et usa ja suurb, avavad prantsusmaal teiserinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias. 1945a julaug toimunud Potsdani kon. Arutasid usa suurb. Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi. Naised lapsed vanurid saadeti siberisse
juuliks . Nüüd sakslased peatasid edasimarsi , oodates järele Peipsist idas liikuvaid osi . Ideeks oli mereni jõuda enne Narva jõest idapool , et ajada "kotti" kogu punaväe grupeering Eestis . Paljud eesti autorid on seda suurt strateegilist otsust interpreteerinud piiratult ja vääralt kui mingit eestivaenulikku akti. Saksa plaan õnnestus täielikult . Punaväe juhatus grupeeris väed Tallinna merebaasi kaitsele . Sakslased tõid ühe korpuse juurde ja Omedu juures ristuvate löökidega Emajõe joonelt põhja ja kirdesse , piirasid 31.juuliks sisse Emajõe joont kaitsnud Vene korpuse . 10.000 venelast tapeti või vangistati . Otse põhja suunatud rünnakukiil katkestas 4.augustil Tapa vallutamisega raudtee Tallinn - Narva ja saavutas 6.augustil Kunda juures merekalda . Vene 8.armee oli pooleks raiutud . Üks Saksa korpus pöördus nüüd itta ja vabastas 17.augustil
annaabi.ee 
