James Fenimore Cooper oli ameerika kirjanik .Kellel eristati kolme loomingut ,milleks olid indiaaniharud,ajaloolised ja mereainelised teemad.Kuulsaks sai Cooper romaaniga ,,Salakuulaja". Parimad teosed aga indiaaniromaanidest olid : ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeia", ,,Rajaleidja" ning ,,Hirvekütt".Enamjaolt nende sisud sisaldasid indiaaniharude võistlusi kolonisaatoritega.Kes peaks olema sisserändajad.Teosed on looduskirjeldusega . Hirvekütt Selles raamatus esinevad sündmused toimusid 1740. ja 1745 aastate vahel .Selles teoses võib liigitada tegelased kaheks: head ja halvad
huvi allegoorilise ja eluolustikulise ainestiku vastu. 1891- aasta lõpus tuleb tagasi Peterburi ning alustab tööd, esineb näitustel. 1907- omistas PKA akateemiku aunimetuse 1892- tekivad esimesed kaluriainelised figuurid. ,,muhukalur" kips ,,hülgekütt pakrisaarel" ,,ärevalootel"pronksist Side kodumaaga äratas huvi rahvaluule vastu. ,,koit ja hämarik" ,,kalevipoeg ja sarvik" Tegi ka arvukalt portreesid. ,, georg lurihh" figuur ( ,,atleet") Allegoorilised teosed kerkivad esile mereainelised figuurid, tuntuim on ,, laeva viimne ohe" ,,merehelinate kuulaja" ,,laine ainuke suudlus" ,,igavesti võidutsev armastus" ,, lüüriline muusika" Peterburis elades sai rohkesti dekoratiiv kunsti tellimusi( raam Kööleri maalile) mis kingite Tsaar Aleksander III kroonimisel Eesti Kirjameeste seltsi poolt, anti koos palvekirjaga. Nefski prospektil asuv ,,dom knigi" fassaadi kaunistused naisemees figuurid. Troiski silla marsi
Ta sihiks oli saada sisse Peterburi Kunstide Akadeemiasse,- skulptuuri õppima. Pärast ebaõnnestunud katseid tal õnnestus see ning temast sai vabakutseline kunstnik. Ta elas ja töötas Venemaal, Prantsusmaal ning Itaalias kuid väisas tihti ka kodumaad, nii Paldiskit kui ka Pakri saart. Ta püüdis oma töid ka kodumaal tutvustada, kuid nagu enamikel kunstnikel juhtus ka temal nii, et tellimusi siinmail ei jagunud, ning ta pidi om tööd jätkama võõrsil. Tema loomingusse kuuluvad mereainelised ( " Hülgekütt Pakri saarelt" ) , mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid (" Koit ja Hämarik") , ning mitmed tuntud monumendid nagu ,, Russalka" Tallinnas, F.R.Kreutzwaldi mälestussammas Võrus ja L. Koidula mälestussammas Pärnus. Amandus Adamson töötas tarmukalt viimse minutini, jättes endast maha hulgaliselt lõpetamata skulptuure. Eesti rahvusliku skulptuuri suurkuju August Weizenber oli tegelikult tisleri haridusega. Ta
inglise eeskujudest, lisandus kirjanduse ainestikku indiaani folkloori motiive, ,,metsku lääne" legende, ameerika ühiskonna sisevastuolude eritlusi jne. James Fenimore Cooper (1789-1851) Cooperit peetakse Ameerika rahvusliku kirjanduse alusepanijaks, kes tõi esimesena kirjandusse indiaanlaste ja valgete uusasunike suhted. Cooperi 1821. aastal ilmunud ,,Nahksuka jutud" tegid temast omal ajal ühe populaarsema kirjaniku. Cooperi loomingus võib eristada kolme teemaringi : ajaloolised, mereainelised ja indiaanisuguharude elu käsitlevad romaanid. Cooperi ajalooainelised teosed olid tugevasti mõjutatud W. Scotti loomingust; mereromaanides, mida iseloomustavad seikluslikkus ja võrratud merekirjeldused, kasutas kirjanik oma mälestusi laevastikus teenimise ajast. ,,Nahksuka jutud", ,,Pioneerid", ,,Viimane mohikaanlane", ,,Preeria", ,,Rajaleidja" ja ,,Hirvekütt". Rosseau mõjul väärtustas C. nn loomuliku inimest. Ta teosed põhissüzeelt lihtsad, kuid