eesti tipplaulja loomeandele. [4; 2008, 03.02] Tänini on paljudel meeles 1960-tel etendunud ,,Jevgeni Onegin" , milles suurepärane lauljate koosseis - Theresa Stratas ja Galina Visnevskaja /Tatjana/, Sergei Lemesev /Lenski/ ja Georg Ots /Jevgeni Onegin/ - lõi Tsaikovski-Puskini suurteoses orgaaniliselt ühtse haarava terviku. [4; 2008, 03.02] Eriliseks kujunes 1957. aasta: kinoekraanidele jõudis stuudios Lenfilm vändatud menufilm ,,Mister X". Hetkega vallutas Georg Otsa salapärane-müstiline nimikangelane miljonite kinokülastajate südamed kogu maailmas. Teda jumaldati, tema esinemisi oodati pikisilmi mitte ainult meil, vaid Moskvast Baikali kallasteni, Soomes, Taanis, Rootsis, Egiptuses jm. Georg Otsa kuulsus ja populaarsus oli sedavõrd suur, et 1959. aastal lavastati Moskvas Luzniki Keskstaadioni Spordipalees tema osavõtul "Tsirkusprintsess". Pärast kuulsat Mister X-i aariat tõusis publik üksmeelselt püsti..
Britid haarasid edukalt tähtsaimad sillad Caeni kanalil ja Orne'i jõel. Omaha Beachi veresaun Kella 6.30 ajal hommikul meritsi Gold, Juno ja Sword Beachile saabunud britid ja kanadalased said sakslaste vastupanust kergelt jagu, samamoodi ameeriklased Utah's. Kuid Omaha Beachil randunud jänkid (staaikas 1. ja kogemusteta rahvuskaartlastest koosnev 29. diviis) leidsid eest tugevaima sakslaste rannikudiviisi 352. Verist maabumist kujutab kogu selle võikuses Steven Spielbergi menufilm "Reamees Ryani päästmine". 29. diviisi 116. jalaväeüksuse A-kompanii ametlikus raportis kirjeldatakse randumist järgmiselt. "Kui esimesed mehed [paadist välja] hüppasid, tõmbusid nad kägarasse ja sulpsatasid vette. Siis kadus kord. Meestele tundus, et ainus viis kaldale jõuda on sukelduda pea ees ning ujuda eemale tulest, mis paate tabas. Aga niipea kui nad vette said, hakkas raske varustus neid põhja poole vedama ning peagi nägid nad ränka vaeva, et pinnal püsida
otse üle mere. Sakslased said kiiresti kokku 3000 meest ja marssisid eestlaste vastu. Toimus Madisepäeva lahing, milles eestlaste vägi taganema löödi. Taganemise käigus tapeti veel suur hulk eestlasi. Langes mitmeid olulisi vanemaid, sealhulgas ka Lembitu . Vastaste poolel langes sakslaste üks suuremaid toetajaid, liivlaste vanem Kaupo. Kaotus lahingus oli eestlastele ka tohutu moraalne löök. Seda lahingut ja ka teisi sündmusi kajastab pilavas vormis menufilm „Malev”. 1219 – vastavalt aasta varem piiskop Alberti ja Taani kuninga Valdemar II vahel sõlmitud kokkuleppele maabus taanlaste vägi Lindanise (hilisem Tallinn) all. Mõni päev hiljem toimus suur lahing rävalastega ning taanlastel õnnestus see suure vaevaga võita. Legendi kohaselt olevat kõige kriitilisemal hetkel taevast langenud punast värvi valge ristiga lipp, millest taanlased innustust olevat saanud. Selliselt seletavad taanlased oma
piirivalvurid“. Õige on Berliini müür (kohanimi suure algustähega). Kirjutage Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind. Kirjutage Eesti olümpiakoondis. Kirjutage kell 11 Eesti aja järgi. Kirjutage Vene rulett, Ameerika rulett, Euroopa rulett. Ühendis Hiiu kannel on esimene sõna suure algustähega. Boeing on suure tähega, sest see on nimi. Miks on jutumärkides ja esisuurtähega (romaan) „Tõde ja õigus“, (menufilm) „Mehed ei nuta“, ent jutumärkideta (ajakiri) Keel ja Kirjandus, (ajaleht) Eesti Päevaleht? – Teostel (nt raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid, laulud jpt) on pealkirjad. Pealkirjad pannakse jutumärkidesse. Perioodikaväljaannetel on nimed, mille kirjutamisel pole jutumärke vaja. Õige on kirjutada Eesti pass, Vene pass. Õige on kirjutada Saalomoni tarkus. Õige on kirjutada vahemereline kliima (esimene sõna väikese algustähega).
Õige on Berliini müür (kohanimi suure algustähega). Kirjutage Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind. Õige on kirjutada Itaalia vein. Kirjutage Eesti olümpiakoondis. Kirjutage Austria vein (esimene sõna on suure tähega). Ametinimetus on ka visiitkaardil väikese tähega. Ühendis Hiiu kannel on esimene sõna suure algustähega. Boeing on suure tähega, sest see on nimi. Õige on Hollandi kaste. Miks on jutumärkides ja esisuurtähega (romaan) ,,Tõde ja õigus", (menufilm) ,,Mehed ei nuta", ent jutumärkideta (ajakiri) Keel ja Kirjandus, (ajaleht) Eesti Päevaleht? Teostel (nt raamatud, ajaleheartiklid, filmid, maalid, laulud jpt) on pealkirjad. Pealkirjad pannakse jutumärkidesse. Perioodikaväljaannetel on nimed, mille kirjutamisel pole jutumärke vaja. Õige on kirjutada jõulukaart (mitte ,,Jõulukaart"). Õige on kirjutada Eesti pass, Vene pass. Põhjasõja-aegne on sidekriipsuga. Õige on kirjutada Saalomoni tarkus.
annaabi.ee 
