Õpetaja mõju õpilaste mõtlemisele, tegutsemisele ja muusikalistele väärtushinnangutele on väga suur. See on väide, mille üle võiks tunde arutleda, vaielda, naljatleda ja mida kõike veel. Lõpp- tulemusena peame tunnistama, et see tõesti on nii, tahame me seda või mitte. Iseasi, kas me seda ka tunnistame. On palju õpetajaid, kes seda endale ei tunnista, kuid on palju ka neid, kes oma mentaliteete peale suruvad ja unustavad ära õpilase kui isiksuse. Ma arvan, et kui õpetaja unustab ära oma tähtsuse õpilase elu kujundamisel ja õpilase kui inimese, on ta teinud ehk oma karjääri kõige suurema vea. Järgnevalt, minu kursuseõe sõnad: ,,Kui õpetaja suudab tekitada huvi, arusaadavalt ja õpilasi kaasahaarvalt selgitadaoma ainet, pühendada neid oma tegemistesse - loob ta kõik eeldused selleks, et noor inimene kasvades temaga sarnased väärtushinnangud omandab
Kui selles osas on selgus saavutatud, tekib vimalus ka nhtava maailma poliitilises mitmekesisuses paremini orienteeruda. Valitsemiskorda mravaks faktoriks peab Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta ksitleb just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt on ksimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod ksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu konkreetsel juhul valitsejate hinges domineerib, iseloomustavad neid erinevaid hingelaade tnapevaselt teldes: valitsevaid mentaliteete ka erinevad vrtushinnangud. Faktilistelt olemasolevatest hiskonnakorraldustest on aristokraatia Platoni hinnangul kige lhedasem iglusele. Aristokraatia oli tollases poliitilises snavaras kibiv termin, mis thistas sugukonna/himu eliidist vlja kasvanud krgema pritoluga isikute vimu. Thtthelises tlkes aga thendab ta parimate vim. Milline valitseja oli tema silmis parim valitseja, seda phjendas tema iglase riigi petus parim on tarkuse poole pdleja. Ta
Filosoofiliselt olulisim on siin fikseerida, mis oli Platoni järgi üht valitsemiskorda määravaks faktoriks. Selleks pidas Platon valitsevat hingelaadi, millisena ta käsitles just valitsejate hingelaadi. Konkreetsemalt oli küsimus selles, millises vahekorras on valitsejate erinevad hingejaod üksteisega. Vastavalt sellele, milline hingejagu konkreetsel juhul valitsejate hinges domineeris, iseloomustasid neid erinevaid hingelaade – tänapäevaselt üteldes: valitsevaid mentaliteete – ka erinevad väärtushinnangud. Faktilistelt olemasolevatest ühiskonnakorraldustest oli aristokraatia Platoni hinnangul kõige lähedasem õiglusele riigile. Raske öelda, mida Platon selle terminiga täpselt silmas pidas. Aristokraatia oli tollases poliitilises sõnavaras käibiv termin, mis tähistas sugukonna/hõimu eliidist välja kasvanud kõrgema päritoluga isikute võimu. Tähttähelises tõlkes aga tähendab see aga “parimate võim”. Milline valitseja oli
· Miks vabaduspüüdlused lõppesid terrori, Napoleoni diktatuuri ja Bourbonide restauratsiooniga? · Kas revolutsiooni saavutused jäid püsima ? ... Mitmesugused tõlgendused ja uurimistraditsioonid ... Suhtumine on olnud maailmavaateline kpsimus, mis on omandanud poliitilise tähenduse. Revolutsiooni tõlgendamine... · Praegu keskpunktis sotsiaal- ja majanduslikud tingimused ja kollektviised, masside poliitilist käitumist ja mentaliteete (vaimulaadi) puudutavad nähtused · Tänapäeval pole iseenesest mõistetavalt ,,kodanluse revolutsioon" (marksistidel ,,kodanlik revolutsioon" ,,Kodanluse revolutsiooni" küsimus · Kahtlemata teenis kodanluse emantsipatsiooni eesmärke, aga · Tänapäeval enam ei usuta, oleks olnud kondakujuline seisuslik konflikt (või klassikonflikt) · Veendunud revolutsionääride hulgas oli nii aadlikke, vaimulikke, talupoegi ja alamklassi esindajaid
annaabi.ee 
