Tunnikonspekt: sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid 1. Kehavedelikud, mis on ohtlikud sugulisel teel levivate haigustega nakatumise seisukohalt: sperma, tupeeritis veri (sh menstruatsiooniveri) rinnapiim 2. Sugulisel teel levivad haigused: HIV/AIDS hepatiidid B, C ja D süüfilis gonorröa klamüdioos trihhomonoos herpesviirusnakkus inimese papilloomiviiruse nakkus kubemetäid jne 3. Meetodidt HIVi ja STLH ennetamiseks: seksist loobumine süstimine vaid meditsiiniasutuses seksi edasilükkamine vaid steriilsete süstalde/nõelte kasutamine
Väikestel lastel on ju tihti kergemaid vigastusi, mis näiteks mänguhoos saadud. Seega jääbki küsimus, kuidas nakatunutesse suhtuda tuleks. Ühelt poolt tuleks nendesse suhtuda kui tavalistesse inimestesse ja mõelda sellele, mida me ise tunneksime, kui meie nende asemel oleksime. Ent HIV ei levi näiteks suudeldes, kätt andes või lihtsalt nakatunuga samas ruumis viibides või samu töövaheneid kasutades. HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV- positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. Seega ei tasu neid vältida või neisse halvustavalt suhtuda, sest nakatumine on ebatõenäoline. Arvan, et oleks oluline teada, kas inimene on HIV-kandja või mitte. Aga ühtegi sobivat viisi selle teadasaamiseks ma ei näe. On ju igaühe sügavalt isiklik asi, kas ta räägib sulle oma haigusest või mitte
õhku - hoides nibust tuleb kondoom lahti rullida sugutile - sugutit välja võttes kondoomi tuleks hoida nii, et see maha ei tuleks ja eemaldada enne suguti lõtvumist. - seejärel tuleb kondoomile sõlm peale teha ja visata prügikasti. Tunnikonspekt: sugulisel teel levivad haigused, HIV ja kaitsevahendid (õpilastele välja printimiseks) 1. Kehavedelikud, mis on ohtlikud sugulisel teel levivate haigustega nakatumise seisukohalt: - sperma, - tupeeritis - veri (sh menstruatsiooniveri) - rinnapiim 2. Sugulisel teel levivad haigused: - HIV/AIDS - hepatiidid B, C ja D - süüfilis - gonorröa - klamüdioos - trihhomonoos - herpesviirus-nakkus - inimese papilloomiviiruse nakkus - kubemetäid - jne 3. Meetodidt HIVi ja STLH ennetamiseks: - seksist loobumine - süstimine vaid meditsiiniasutuses - seksi edasilükkamine - vaid steriilsete süstalde/nõelte kasutamine - kondoomi õige kasutamine
Mina, kui kooliõpilane, kes tutvub esmakordselt iseseisvalt nii levinud haigusega, tegin terve referaadi osadeks, mis on kõik ära jagatud pealkirjade järgi. See peaks tooma olulisemad teemad rohkem esile. 4 1. Mis on HIV-tõbi ja mis on AIDS ? HIV (Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus) on viirus, mis elab inimese organismis ainult teatud kehavedelikes nagu veri, menstruatsiooniveri, eelsperma, sperma, tupevedelik ja rinnapiim. Selleks, et HIV nakkus leviks, peab üks nendest kehavedelikest sattuma HIV- positiivselt inimeselt terve inimese vereringesse. AIDS-i (Omandatud Immuunpuudulikkuse Sündroom) põhjustab HIV nakkus. Immuunsüsteemi hävinedes on inimene igale nakkushaigusele vastuvõtlik. Ta jääb haigeks ja ei suuda enam paraneda. Seda HIV-nakkuse staadiumi kutsutakse AIDS-iks. Ühelt inimeselt teisele levib HIV mitte AIDS. 2. Millal avastati AIDS ?
Ravimata juhtudel jõuab haigus keskmiselt kaks aastat hiljem oma lõppfaasi AIDSi ehk HIV-haigusesse (HIV-tõbi). AIDS ei ole iseseisev haigus, vaid avaldub mitmesuguste harvaesinevate nakkushaiguste ja/või pahaloomuliste kasvajatena. Kuna lõppfaasis on patsiendi immuunsüsteem tõsiselt kahjustatud, võib iga väiksemgi haigus tema jaoks lõppeda surmaga. 1.3. Nakatumine HIV levib vere kaudu. Selleks, et HIV satuks ühelt inimeselt teisele peab HIV-positiivse kehavedelikud (veri, menstruatsiooniveri, sperma, eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) sattuma terve inimese verre. HIVi peamised ülekandeteed on järgmised: · kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega; 6 · viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad; · nakatunud emalt lootele/vastsündinule raseduse ajal, sünnituse käigus, rinnaga toitmisel; · nakatunud vere ülekandega või nakatunud organi siirdamisel.
) on emaka sisemine kiht e. limaskest muutunud kohevaks ja veresoonterikkaks, lootuses, et munarakk on 6 oma teel kohtunud meessuguraku e. spermatosoidiga (kui naine on olnud vahekorras) ja viljastunud. Kui viljastumist ei toimu (st. naine ei ole olnud vahekorras), siis munarakk hukkub (tema eluiga on 24 - 48 tundi) ja emaka limaskest vananeb ning heidetakse koos verega välja. Seda nimetataksegi menstruatsiooniks. Menstruatsiooniveri on tume, iseloomuliku lõhnaga ega hüübi. Menstruatsioon kestab 3 - 7 päeva. Emaka limaskest hakkab nüüd uuesti paksenema, et olla valmis uue küpse munaraku vastuvõtuks. Ja ring algab jälle otsast! 2.2 Poiste murdeiga Poiste murdeea muutused algavad tavaliselt vahemikus 9.-14. eluaastani. Enamasti algavad muutused vanuses 1314 aastat. Murdeea muutusi põhjustab munandites toodetav meessuguhormoon (testosteroon). Murdeea muutuste saabumise aeg ja murdeea kestus on igaühel erinev.
HIV elab kõikides inimese kehavedelikes, aga levib ainult vere, menstruatsioonivere, sperma, eelsperma, tupevedelike ja rinnapiima kaudu. Ning inimene nakatub HIV-i ainult sel juhul kui viirus satub tema veresüsteemi ehk vereringesse. Kui nakatumine on toimunud asub immuunsüsteem HI-viiruse vastu võitlema ja rakendab selleks mitmeid erinevaid ja võimsaid mehhanisme, jätkab viirus siiski paljunemist. HIV- nakkus levib ainult siis, kui HIV-positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu. HIV ei levi olmeliste kontaktide ja tegevuste kaudu. AIDS-i ei saa välja ravida, selle vastu ei ole vaktsiini ja on surmaga lõppev haigus. Seda võivad saada kõik, kes ennast ei kaitse. HIV- positiivne ema võib nakkuse oma beebile edasi anda.HIV-nakkus tehakse
annaabi.ee 
