Istudes Viljandi Lossivaremete juures pingil, puhkame ja ma pakun talle oma ema valmistatud karaskit ning Viljandist ostetud kalja. Edasi liigume üle Viljandi rippsilla, umbes kell 14.00 paiku: 5. Viljandi rippsild Viljandi rippsilla on valmistanud 1879. aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. 1931.aastal paigaldati 50-meetrine sild Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. 1995.aastal Viljandi Rotary Klubi eestvedamisel ja Viljandi Metall AS teostusel rekonstrueeriti rippsild põhjalikult. Kui oleme rippsillast üle jõudnud liigume edsi mööda teed ja jõuame Kindral Johan Laidoneri monumendi juurde, umbes 14.30: 6.Kindral Johan Laidoneri monument
Viljandi liivakivipaljand paikneb otse keset linna lossipargi lääneservas. See on keskdevoni aruküla lademe põimkihiline punakaspruun paljand, mille maksimaalne kõrgus ulatub kuue ja pikkus 18 meetrini. Viljandi rippuva silla on valmistanud 1879. aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale 9
· kingiti 1931.a. linnale Tarvastu mõisnik Karl von Mensenkampffi poolt. Sild on üle 50 m pikk ja seda on aegade jooksul ümber ehitatud, viimati 1995.a. · Viljandi rippuva silla on valmistanud 1879. aastal Riias firma Felser&Co. Sild asus algselt Tarvastu vallikraavil, kus see kergendas Tarvastu mõisniku von Mensenkampfide pereliikmete juurdepääsu linnuse varemetes asuvale kabelile. 1930. aastal kinkis mõisahärra Karl von Mensenkampf silla metallosad Viljandi linnale. Viljandisse jõudis sild aga alles järgmisel aastal, sest osade äratoomiseks pidi üks veoauto Viljandi ja tarvastu vahet käima kolm korda. 50-meetrine sild paigaldati Viljandi lossimägedesse üle suure oru, mille sügavus on 15 meetrit. Töid teostas Werner Eldringi metallitööfirma. Viljandi vana veetorn. · Aastal 1911 võis Viljandi end uhkelt kuulutada üheks esimeseks veevärki omavaks