kolmeks osaks (lööviks).Keskmine osa suurem ja kõrgem. Põhitunnus keskmise löövi ülaosasse jäeti aknad, Valgmik. 6.Sakraalehitis- usu või kirikuga seotud ehitis, (kirik, kabel). 7.Frangi riigi kuningas Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama, tema loss- omamoodi kultuurikeskus, õppis kõrges eas lugema. 8.Miniatuuriks nimetati- raamatute käsitsi maalitud pildid, kasutati punast värvimulda mennikut. Bütsantsi ja Vanavene kunst. 1.Bütsants-kunagise kreeka asula Byzantioni kohale rajatud (ida-Rooma riik). 2.Konstantinoopol-tänapäeva Istanbul Türgis. 3.Keel Bütsantsis-mindi üle ladina keelelt kreeka keelele. 4.Bütsantsi kunst esindab rohkem idamaist kultuuri. 5.Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis-kuppel ehitati nelinurkse ruumi peale esmakordselt, enne olid ümmargused. 6.Ristkuppelkirik oli tsentraalehitis ( ümmargused või hulknurksed, keskosas kuppel). 7
Kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks lööviks. Uks asus alati läänepoolses osas. 6. Skraalehitis on kirikuehitis( basiilika kasutuselevõtt). 7. Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss oli Saksamaal Aachenis( see muutus omamoodi kultuurikeskuseks). 8. Käsitsi maalitud raamatumaale nimetati miniatuurideks, sest neis kasutati punase värvimulla mennikut. 9. Tallinnas on basiilikatüüpi näiteks Niguliste kirik. Bütsantsi ja Vanavene kunst 1. Bütsantsi riik sai oma nime Byzantioni järgi, mille rajas Rooma keiser Constantinus Konstantinoopolisse. 2. Konstantinoopolis asub tänapäeva Türgis ja linna nimi on Istambul. 3. Bütsantsis kõneldi algul ladina keelt, hiljem mindi üle kreeka kellele. 4. Bütsantsi kunsti näitab Euroopaliku ja Idamaise kunsti segu. 5
genitaalid väävlis ja äädikas ning kortse siluv vahend eeslipiimast. Need koostisosad oli väga eemaletõukavad. Jumestamisel kasutati alusvärviks ohtlikku tinavalget ja veiniäädikas lahustatud kriiti. Tigude jahvatamisel saadi samuti valgendamiseks vajalikku ainet. Silmi kaunistati puusöega või kuldkollase safranipuudriga. Kulmud kitkuti peeneks ning neid värviti nõega. Põskede ja huulte värvimiseks kasutati elavhõbedas lahustatud karmiini. Punase värvina kasutati kinaveri, mennikut ja purpurit. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp 2. JUMESTAMINE KESKAJAL JA PÄRAST SEDA Meikimisviisid olid keskajal igas riigis täiesti erinevad, iga ühiskonnaklass ilustas end omal viisil. Meiki kasutasid vaid õukonnadaamid, näitlejannad ja kergemeelsed naised
" Rooma luuletaja Ovidius rõhutab oma raamatus naiseilust, et ükski naine ei vääri inetu olemist. Kummatigi pidi naine hoidma saladuses seda, kuidas ta end kaunistab. Alusvärv oli valge ja selleks kasutati tinavalget ning veiniäädikas lahustatud kriiti. Teist valgendusainet saadi päikese paistel kuivatatud tigude jahvatamisel. Roomlanna hoidus hoolikalt päevitamisest. Põskede ja huulte värvi korrigeeriti elavhõbedas lahustatud karmiiniga. Punase värvina kasutati ka kinaveri, mennikut ja pärlikarbist saadavat purpurit. Veel kasutati kokenilli ning kalarasvast ja pruunvetikatest valmistatud värvi. Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Laugusid värviti puusöega või kanti neile kuldkollast safranipuudrit. Kulmud kitkuti
annaabi.ee 
