liigese stabiliseerimine ja energia absorbeerimine. Meniskivigastus võib põhjustada kehalist puuet. Seesmine menisk on liigeskapsliga tihedalt seotud, mistõttu selle vigastusi esineb sageli. Välimine menisk on liikuv ja kahjustub harvemini. Kõige tavalisemaks meniskirebendi tekkeviisiks on kseeritud pöiaga põlveliigese pööramine, aeglustusel põlve ülesirutamine, liigne painutamine või hüppelt maandumine.Näiteks trepist üle liikudes, tunneb valu põlve piirkonnas. Enamiku meniskirebendite puhul on näidustatud operatiivne ravi, välja arvatud tagasihoidlike kaebustega. Jalatalla traumad Pöialuud moodustavad kolmvõlvi: eesmine ehk ristivõlv on lühim ja madalaim; sisemine pikivõlv on pikim ja kõrgeim; välimine pikivõlv on pikkuselt ja kõrguselt eelnevate vahepealne. Liigse koormuse, kehakaalu või mittesobivate jalatsite kandmisel tekib sidemetes põletik, mis väljendub pöia koormamisel ja liigutamisel.Selle järel tekib valu.(äge pöia ülepingutussündroom)
Meniskivigastused Põlveliigeses liigespindade vahel on kaks kõhrelist võruketast ehk meniskit- seesmine ja välimine. Neist välimine võruketas on mobiilsem ja tema vigastus tekib harvemini. Seesmine võruketas on liigesekapsliga tihedalt seotud ja tema vigastusi esineb sageli. Vigastuse korral on tegemist põlveliigeses olevate võruketaste rebendiga. Tavaliselt rebeneb üks võruketastest, harvemal juhul mõlemad. Meniskirebendite liigid (ruptura menisci) Rebendid täielikud või osalised Vertikaalne rebend – menisk ise või äärmised kinnituskohad Osalise rebendi puhul vigastatud meniski tagumine sarv Horisontaalne rebend – enamasti vanemaealistel degeneratiivse pehmenemise tõttu Põhjused: Põlveliigese võruketaste vigastus võib tekkida hüppel või maandumisel, põlv on vigastuse tekkemomendil painutatud. Vigastuse käigus tekib sääreluu nihkumine reieluu suhtes ja võruketas ületab oma elastsuse
- kangustunne põlveliigese sisemisel poolel, - põlveliigese "lukustumine", - ei saa kükitada, trepist ülesminek raskendatud, - turse põlveliigese sisemisel poolel. Välimise meniski vigastuse korral on valu välisküljel, sümptomid on üldjoontes sarnased. Enamiku meniskirebendite puhul on näidustatud operatiivne ravi, välja arvatud tagasihoidlike kaebustega väheaktiivsed patsiendid. Konservatiivne ravi seisneb valu ja turse alandamises. Operatsiooni eesmärk on meniski maksimaalne säilitamine. Artroskoopia võimal- dab optimaalset ravi vähima operatsioonitraumaga. Kui on tegemist ainult meniski rebendiga, on operatsioonijärgne taastumine tava-