Süsivesikuline kihn. Tsütoplasmamembraanist algavad pilid, mis läbivad välismembraani: võimaldavad kinnitumist, geneetilise info ülekannet; vahendavad kinnitumist ripsmeteta epiteelile, takistavad neutrofiilide tapatööd. Lapseea meningiit (alla neljastel) 42…50% N. meningitidis, 17% S. pneumoniae. Virulentsus. Välispinnaantigeenid on polüsahhariidkapsel, pilid, lipooligosahhariid. Kihn kaitseb antikeha-vahendatud fagotsütoosi eest. Kolonisatsiooni lubavad meningokoki pilide spetsretseptorid ninaneelus. Kliinilisi nähte põhjustab enamasti endotoksiin (lipooligosahhariid). Ainus sisenemisvärat on ninaneel. Kasutab patogeneesis komplemendi alternatiivse raja aktiveerimist. Vabanevad tsütokiinid hävitavad koroidpleksuse ühekihilise barjääri, mis annab bakterile suurepärase võimaluse ajju tungida. Liikvori jõudes ei saa mikrogliia makrofaagid enam temaga hakkama. NB! Erand! Eritab elusana LOSi keskkonda!
Viimane saadakse lumbaalpunktsioonil. Lumbaalpunktsiooni käigus võetakse liikvor vähemalt kolme katsutisse - bakterioloogiliseks, hematoloogiliseks ja biokeemiliseks uuringuks. Mikrobioloogiliseks uuringuks saadetakse tavaliselt kõige hägusem katsuti (kogus 1–2 ml). Bakterieemia, eriti lastel esineva meningosepsise ehk Waterhouse-Friedricksen'i sündroomi korral on uuritavaks materjaliks veri. Nahakahjustuste korral saab tekitajaid isoleerida ka tampooniga. Meningokoki kandjatel on uuritavaks materjaliks nina-neelu lima. Nina-neelust tampooniga võetud materjal tuleb panna aktiivsütt sisaldavasse transportsöötmesse, siis on patogeenide isoleerimise tõenäosus suurem. NB! Kuna meningokokk on väga termolabiilne, tuleb vältida ekstreemseid temperatuuri kõikumisi (mitte ≤18 ° C ja mitte ≥37 ° C). Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPIA. Kasutatakse juhul, kui uuritavaks materjaliks on steriilsed materjalid nagu liikvor või veri
vastu. Ainus bakteriaalne elusvaktsiin on tuberkuloosivastane (Mycobacterium bovis). Surmatud viirusvastased vaktsiinid on lastehalvatuse, gripi, marutõve jne vastu. Enamik bakterivastaseid vaktsiine sisaldavad surmatud mikroorganisme. Nt tüüfuse, koolera, katku, läkaköha vastased vaktsiinid. Teised bakterite vastased vaktsiinid sisaldavad bakterite rakuseina komponente. Nt läkaköha, meningokoki, pneumokoki vastased vaktsiinid. Mõned viirusvastased vaktsiinid sisaldavad vektoreid (nt pärmiseen), mis sisaldavad antigeenseid klonaalseid valke. Toksoide kasutatakse difteeria, teetanuse, koolera vastastes vaktsiinides. Subühikulised vaktsiinid (subtsellulaarsed, toksoidid) on loodud, et vähendada vaktsiini toksilisust. Pinnaantigeenid on kasutusel B-hepatiidi vaktsiinis. Superantigeenid. Antigeenid (valgud, mida toodavad mitmed patogeenid: bakterid, mükoplasmad,
annaabi.ee 
