capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest tunica albuginea Ajukestad Epikard Süda meninges Epicardium Kõhr Lihas Närv Epineurium Luu Liigese- Perimüüsium kihn Perimysium Perikonder capsula Perichondrium articularis
osast: retseptor, aferentne neuron, eferentne neuron ja efektor – “keskus” on kiiruse huvides vahelt kadunud. 2.Vegetatiivsed refleksikaared on pikemad: neil on motoorses osas 2 neuronit – keskusest väljub pereganglionaarne neuron, mis annab impulsi vegetatiivses motoorses ganglionis üle järgmisele, postganglionaarsele neuronile ja alles see viib erutuse effektorelundile. Aju kelmed (meninges) ja nende vahelised ruumid: A. Kõvakelme (dura mater) – tugevast tihedast sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud!), sisemine leste on seljaaju ümber eraldi, peaaju ümber enamasti välimisega liitunud1. Kõvakelme- e. epiduraalõõs (cavitas epidurale) – seljaaju ümber sees rasv, veeni- ja närvipõimikud, peaaju ümber siinused (veenid!), hüpofüüs jne. -2.Kõvakelmealune e. subduraalruum (spatium subdurale) – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vahel. B
any three, used in context, from amino acid sequence (beta cells for insulin) / triplet (mRNA for insulin) / genetic code (reverse transcriptase for insulin), plasmid, vector, restriction enzyme, ligase, recombinant, genetically engineered, binary fission, clone, transcription, translation, downstream processing, screening, antibiotic resistance markers, centrifugation [7] 128. surrounded by meninges ; cerebrospinal fluid ; absorbs shocks ; brain protected by, cranium / skull ; spinal cord protected by vertebrae ; 3 max [3] 129. (i) time taken (to make choice) decreases ; as number of trials increases / AW ; ref to figures ;
perifeerseks närvisüsteemiks (PNS): kraniaal- ja spinaalnärvid; vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks (VNS), mis jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. 3.2.1.Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteem koosneb pea- ja seljaajust. Aju asub luust koljus koljupõhimiku ja koljulae vahel. Piklik aju läbib kuklamulgu ja ühineb seljaajuga, mis asub lülisambakanalis. Neid tähtsaid organeid ümbritsevad kestad ehk kelmed (meninges), mis kaitsevad pea- ja seljaaju. Sisemine aju- või seljaaju kest on pehmekest (pia mater cerebralis või spinalis). See liibub otse vastu närvirakke ning ümbritseb ajukoort koos kõige selle kurdudega. Seljaaju puhul liibub kelme vastu valget ajuollust. Need kelmed sisaldavad suurel hulgal veresooni. 38 Ämblikuvõrkkest (arachnoidea) on keskmine kest ja liibub otseselt vastu kõvakelmet ja ulatub
annaabi.ee 
