(1) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab: 1) Eesti elanikkonna elu ja tervist; 2) Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või 3) keskonda. Menetluslik immuniteet ja materiaalõiguslik immuniteet (PS § 62) - Isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Menetuslik immuniteet isikud nimetati ametisse (Riigikoguliikmed, president, valitsuse liikmed jne enamusehäältega võidakse ära võtta immuntieedi siis on tavaline menetlus) , kuid immuniteet kehtib vaid ametiajal kaitseb neid. Kuritegusid ei sooritata, eksameid sooritatakse! Kuritegusid pannakse toime. Teo toimepanija (§ 20) - Teo toimepanijad on 1) täideviija ja 2) osavõtja. Täideviija (§ 21) vahetu ja vahendlik täideviija
On võimalik eristada üld-ja eriosa. Üldosa – tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis kehtivad kõigi KOVide puhul. Eriosa – käib KOVi õiguse süsteemide spetsiaalse väljaarendamise kohta. Kuna Eestis on ühtne KOVi korraldus, tuntub meie kontekstis KOVi õiguse üld-ja eriosa eristamine olevat väheproduktiivne. KOVi õigust saab jaotaga järgmiselt: 1) materiaalne – konstitutsiooniõiguse ja omavalitsuskorralduseõiguse õiguslikud alused 2) menetuslik – materiaalse õiguse realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate meenetlusreeglitega (määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsumise menetlus, valimismenetlus) 3) protsessiõiguslik – võimaldab konkreetse õiguse realiseerimist (nt KOVi konstitutsiooniline kaebus) KOVi liigitus ei ole ammendatav ja on võimalikud täiendavad struktuursed jaotused. 3. Piiritlege: 3.1. omavalitsuskorraldusõigus ja riigiõigus
on allutatud (OVmajandusõ) KOV õ-s on võimalik eristada üld- ja eriosa. Üldosa tegeleb selle õigusvaldkonna üldprintsiipidega, mis keht kõigi KOV puhul (nt PS-like prints järgim). Eriosa käib KOV õ-e süst-de spetsiaalse väljaarendamise kohta. Eestis eksist ühtne KOV korraldus. Materiaalne KOV õ hõlmab konstitutsiooni-e ja OVkorraldusõ-e õiguslikke aluseid, mille realiseerimise puhul tuleb arvestada kehtivate menetlusreeglitega (n-ö menetuslik õ; määrusandlik menetlus, istungi kokkukutsum, valimismenetlus). KOV-e protsessiõ võimaldab konkreetse õ-e realiseerimist (nt KOV konstitutsiooniline kaebus). Integreerumine EL tingib liigitamist siseriiklikuks, välismaiseks, EL ja rv-ks KOV õ-ks. Piiritlemine OVkorraldusõ ja riigiõ: sarnanevad reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. KOV korralduse alust regul PS-s ja konstitutsioonilistes seadustes