ka sisulistel põhjustel, nt süüdistusparagrahv ei ole sobiv või koosseisus on küsimus. Kohtualla andmise ja eelistungi peamine eesmärk praktikas: kohus peab asja planeerima nii, et tal oleks seda võimalikult katkestamata arutada algusest lõpuni. Kriminaalmenetluse katkematuse põhimõte alates aastast 2009. Otsus uurida Küsimus kriminaalmenetluse alustamisest. Kriminaalmenetlus algab esimesest menetlustoimingust. Kriminaalmenetluse alustamisest tuleb teavitada prokuratuuri. Esimeseks menetlustoiminguks ongi prokuratuuri teavitamine. Kui kriminaalmenetlust ei ole, ei saa jälitada, läbi otsida jne. Kriminaalmenetluse algatamiseks on vaja kriminaalmenetluse alust ja ajendit. Ajendiks on sündmus – kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. Aluseks on kuriteokoosseisu esinemine ajendis. 3-1-1-129-13 (Sukles) in dubio pro duriore – sh kahtlased süttimised, surmajuhtumid jne.
1) kahtlutatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisel või tema vara või rahapest objektiks olnud vara arestimisel; 2) süüdistatava kohtualla andmisel; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisel süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisel; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisel Siis algab aegumistähtaja kulgemine uuesti arvestatuna viimasest menetlustoimingust. Aegumine katkeb ka süüdlase poolt enne aegumistähtaja möödumist uue kuriteo toimepanemisel. a Kuriteo aegumine peatub ajaks, mil isik kohtueelsest menetlusest või kohtust kõrvale hoiab. Seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo toimepanemisel noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes peatub aegumine kuni kannatanu kaheksateistaastaseks saamiseni, kui kuriteo ajend ei ilmnenud enne tema poolt nimetatud vanuse
kohtumenetluseks tingimuste loomine. Arvestades seda, et kohtueelne menetlus oma terviklikkuses ise on suunatud kahtlustatava poolt õiguserikkumise tuvastamisele, ei olegi kolleegiumi arvates kohtueelse menetluse alustamine ja selle kulgemine kohtus vaidlustatavad. Seda seisukohta ei saa kummutada ka asjaolu, et tegelikult võib lõppkokkuvõttes isiku põhiõiguste rikkumine tuleneda tõepoolest kriminaalmenetlusest kui tervikust, mitte aga mingist konkreetsest menetlustoimingust. Sellise põhiõiguse rikkumisega on tegemist eeskätt juhul, mil kohtumenetluse kulg ületab mõistliku aja piiri EIÕK art 6 mõttes. Kuid sedalaadi kriminaalmenetluse kui tervikuga seonduvad õiguste rikkumised ei saa kuidagi ilmneda kriminaalmenetluse algetapil ja nende rikkumiste vältimise soovile tuginevalt ei saa põhjendada menetluse alustamise vaidlustamise vajadust. 10
annaabi.ee 
