Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav, süüdistatav ja süüdimõistetu kas isiklikult või teise isiku vahendusel. Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui 1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist, 2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik. Kaitsja võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi või kui kriminaalasjas puudub kahtlustatav või süüdistatav, kuid prokuratuur on taotlenud tunnistaja ütluste deponeerimist, siis kaitsja osaleb võimaliku kahtlustatava huvide esindamiseks tunnistaja ülekuulamisel. Ajavahemikul, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, võib kaitsja nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja. Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused. Kaitsjal on õigus:
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.02.2011.a. otsus Tamm'e süüasjas (3-1-1-105-10) rõhutab, et isiku tsiviilkostjaks tunnistamine ei ole samastatav tema vastu tsiviilhagi esitamisega. Menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Selline määrus annab isikule tsiviilkostja menetlusseisundi koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, olles ühtlasi üheks eelduseks ilma milleta ei ole võimalik kannatanu nõuet selle isiku vastu suunata. Samas ei saa menetleja täiendada nende isikute ringi, kelle vastu tsiviilhagi on esitatud. Näiteks kui materiaalõiguslikult vastutavad kaks süüdistatavat kannatanule tekitatud kahju eest solidaarselt, kannatanu otsustab esitada tsiviilhagi aga vaid
kahtlustatav, süüdistatav, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmas isik. Erisus, mis võimaldab rahapesu objektina arestida vara, mis ei kuulu ühelegi menetlusosalisele, kohaldub üksnes juhul, kui rahapesu objektiks oleva vara omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (vt ka RKKKm 3-1-1-62-13). KrMS § 401 lg-st 1 tulenevalt ei ole kolmanda isiku menetlusseisundi tekkimise vältimatuks eelduseks see, et tema kolmandaks isikuks tunnistamise määrust oleks talle tutvustatud. Kolmandat isikut tuleb tema menetlusse kaasamisest teavitada hetkeks, mil tal tekib võimalus kasutada kriminaalmenetluslikke õiguskaitsevahendeid. Kolmandat isikut, kes kaasatakse kriminaalmenetlusse seoses tema vastu suunatud varalise nõudega, mille täitmise tagamiseks soovitakse arestida talle kuuluv vara, tuleb kolmandaks isikuks tunnistamise määrusest teavitada KrMS
annaabi.ee 
