"puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta Prokuröri abi eksam, 06.12.2010 võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-105-06; p 11). KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Asjaolu, et initsiatiiv ütluste andmiseks
seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe lahendada vaidlus kindlas kohas. Kohtualluvus sätestatud igas menetlusseadustikus eraldi. Kohtualluvus Nt kohtualluvus halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt (HKMS § 8) Kui seadusega ei ole sätestatud teistsugust kohtualluvust, esitatakse kaebus või protest halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. Kinnipeetav või vahistatu esitab kaebuse vangla või arestimaja asukoha järgi. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule, kelle tööpiirkonnas leping sõlmiti.
5 3. Kriminaalpoliitika Eestis 1991-2001 3.1. Õiguskaitsestruktuuride areng Politsei stabiliseerus 1995 jj a. Organisatsioonilised muutused jne on kajastunud asutuste töös. Prokuratuur allutati täitevvõimu kontrollile. Samas puudub organ, kes vastutaks kogu riikliku kriminaalpoliitika elluviimise eest, teisalt on kujunenud menetluslikult passiivne prokuratuur (negatiivne). Toona polnud menetlusseadustikus kirjas prokuröri kohustusi järelevalve teostamisel, samuti ei andnud ta enam vahistamislube ja tutvus süüdistuskokkuvõttega alles enne kohut. Seega kujunes prokuratuurist puhver. Politsei ei suutnud aga prokuratuuri rolli üle võtta (kaadri suur voolavus, reformid, vähe juriste). Samas muutustest tulenevalt oli kuritegevuse hulk suurenenud. 1998 suurendati prokuratuuri rolli. Talle pandi kohustusi (eeluurimise peatamise kinnitamine, süüdistuse kinnitamine enne esitamist). Samuti
kirjeldatud tegude mahust, vaid arvestama peab kõiki samas kriminaalasjas menetluse esemeks olnud tegusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 32 ja 16. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-63-14, p 8.5) Käsitletava meetme üks eesmärk on vältida isiku põhiõiguste riive edasist süvenemist, mistõttu ei ole kriminaalmenetluse lõpetamist sellel menetlusseadustikus sätestatud alusel seatud sõltuvusse asjaolust, missuguses staadiumis arutatav kriminaalasi parajasti on (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-43-10, p 22). Seega ei saa välistada ka olukorda, kus kohus lõpetab KrMS § 2 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse, olles juba lahkunud KrMS §-s 304 sätestatud korras nõupidamistuppa otsust tegema. Praeguses kohtuasjas