seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks. Vastav avaldus tule esitada Riigikohtusse. Erikohtuid võib luua tavaliste kohtute kõrvale , lahendamaks mingeid spetsiifilisi valdkonda kuuluvaid kohtuasju. Halduskohsu kui erikohus on eestis ette nähtud põhiseadusega. Erakorralisi kohtuid ei ole lubatud moodustada. Need onkohtud, mis moodustataks elahendama konkreetseid asju 4.2.3 Kohtute ja Kohtunike õiguslik seisund
protsessireegleid. Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele. See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus. Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks. Vastav avaldus tule esitada Riigikohtusse. Erikohtuid võib luua tavaliste kohtute kõrvale , lahendamaks mingeid spetsiifilisi valdkonda kuuluvaid kohtuasju. Halduskohsu kui erikohus on eestis ette nähtud põhiseadusega. Erakorralisi kohtuid ei ole lubatud moodustada. Need onkohtud, mis moodustataks elahendama konkreetseid asju 4.2.3 Kohtute ja Kohtunike õiguslik seisund
kasutamine, konsulteerimine, b) laiendava või kitsendava tõlgendamise võimaluste väljaselgitamine (vastavate õigusaktide, nende kornmentaaride ja kohtuaktide uurimine); 4) otsuse vastuvõtmine: õiguse kohaldamine (rakendamise akti koostamine), mille obligatoorsed ja/või fakultatiivsed osad ning rekvisiidid nähakse ette spetsiaalsetes õigusaktides (nt kohtuotsuste puhul vastavates menetlusseadustikes). Õiguse kohaldamise (rakendamise) akti osad ja põhilised obligatoorsed rekvisiidid: 1) sissejuhatav osa, kus näidatakse akti nimetus, organi nimi, akti andmise aeg, koht ning kellele akt on adresseeritud; 2) konstateeriv (kirjeldav) osa, kus esitatakse faktilised asjaolud, st fikseeritakse õiguse kohaldamise I-se staadiumi tulemused (teo faabula); 3) motiveeriv osa, kus antakse vastuvõetud otsuse faktiline ja juriidiline põhistatus, so
annaabi.ee 
