vahekohtu reglemendis, mis on vastu võetud Notarite Koja 18. detsembri 2009. a erakorralise üldkoosoleku otsusega ja avaldatud Notarite Koja veebilehel.*11 Vahekohus ei sea piiranguid vahekohtuistungi toimumise kohale (istungid võivad toimuda Notarite Kojas või poolte määratud kohas), vaidluste lahendamine on kiirem (otsus tehakse 3 kuu jooksul ning edasikaebamisele ei kuulu), diskreetsem (kinnine istung tagab konfidentsiaalsuse), lihtsam (pooled võivad menetlusreeglites ise kokku leppida) ja mitmel juhul odavam (menetluslõivud ja õigusabikulud). Vahe- kohtu otsuse tühistamist saab taotleda üksnes TsMS §-s 751 toodud juhtudel, kui tekib vaidlus selle üle, kas asja vahekohtule lahendamiseks andmise kokkulepe (vahekohtu kokkulepe või klausel) on tühine, või kui poolele ei ole nõuetekohaselt teatatud vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtumenetlusest.
Teistmine on asja uus läbivaatamine juhul, kui on ilmnenud asjas tähtsust omavad uued asjaolud, mis oleks aluseks teistsugusele kohtuotsusele. Teistmisavaldus esitatakse Riigikohtule, selle menetlusse võtmiseks on vaja menetlusluba. Teistmismenetlust reguleerib TsMS 68. peatükk. 37. vahekohtumenetlus ja selle menetluse põhimõtted Vahekohtu menetlus peab järgima küll üldiseid ausa menetluse põhimõtteid, kuid pooled võivad konkreetsetes menetlusreeglites, kohtu koosseisu ja tõendamisreeglites kokku leppida. Pooli tuleb vahekohtumenetluses kohelda võrdsetena. Mõlemale poolele tuleb anda võimalus avaldada oma seisukohta. Pooled võivad ise menetluskorras kokku leppida või viidata mõne vahekohtu reglemendile. Pooled ei või kõrvale kalduda käesolevas osas kohustuslikult sätestatust. Kui pooled ei ole menetluskorda kokku leppinud ja seda ei sisalda ka käesolev osa, määrab menetluskorra vahekohus
Nimelt TsMS 14. osa näeb ette võimaluse vaidlevate pooltele moodustada omavahelisel kokkuleppel vahekohtu, mis on riikliku kohtu asemel nende vaidluse lahendajaks. Eristatakse ad hoc vahekohtuid, mille pooled võivad vastastikusel kokkuleppel moodustada konkreetse vaidluse lahendamiseks, ning alaliselt tegutsevaid vahekohtuid (nt Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja vahekohus). Vahekohtu menetlus peab järgima küll üldiseid ausa menetluse põhimõtteid, kuid pooled võivad konkreetsetes menetlusreeglites, kohtu koosseisu ja tõendamisreeglites kokku leppida. Alalise vahekohtu lahendid on ka otse täidetavad, ad hoc vahekohtu lahendid peab täidetavaks tunnistama riiklik kohus (§ 753 lg 1) Kohtusse pöördumise eelduseks on isiku õiguste rikkumine. Õigus oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöörduda, on sätestatud põhiseaduse § 15 kui igaühe õigus. Isiku õigusele korrespondeerib riigi kohustus tagada selle õiguse täitmine. Kohtusse pöördumiseks
annaabi.ee 
