väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 41) asja lahendamisele kohaldatava õiguse; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses; 6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil (1) Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. (2) Kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. (3) Kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele on kohus tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks. Kohtud pidanuks hageja nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid
aitamisele nö lonkab. Selleks, et kohtumenetulusosalised lahendaksid rohkem kohtuvaidlusi omavahe- lisekokkuleppega, peab vaidluspoolte, nende esindajate ning kohtunike mõtteviis muutuma kohtumenetluse alternatiive soosivamaks. Ühiskond peab hakkama rohkem väärtustama vaidluse kiiremat, poolte edasist suhtlust soodustavat lahendust ning kohtumenetlust asendavate muude võimaluste kohta tuleb rohkme teavet anda. Kohtunikud peavad olema koolitatud. Menetlusosalistega läbirääkimistesse astumine ning neile kompromissi eeliste selgitamine nõuab õigus- ja psühholoogiateadmisi, läbirääkimisoskust ning kogemusi.
ei lõpetata eelistungil, teeb kohus korraldused, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja. 27. Kohtuistung Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine. Asja arutamine kohtuistungil on suuline ja vahetu see tähendab, et protsessiosalised annavad oma ütlused kohtus suuliselt ning kohtuistungil kohus uurib tõendeid ja kuulab tunnistajaid. Kohus võib oma istungi või osa sellest kuulutada ka kinniseks. Asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Pärast asja sisulise arutamise lõpetamist kuulab kohus menetlusosalise soovil ära kohtuvaidluse. Menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. 28. Kohtulahendid:
kohtu nõusolekul tunnistajat küsitleda. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib kohus kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi. (2) Vajaduse korral võib kohus alla neljateistaastase tunnistaja pärast tema ülekuulamist kohtusaalist eemaldada. Tunnistaja ülekuulamise kord (1) Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, samuti seose asjaga ning vastastikused suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab kohus talle tunnistaja kohustust rääkida tõtt ja käesoleva seadustiku §-de 256259 sisu. (2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Ei hoiatata tunnistajat, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või vaimutegevuse muu häire tõttu ei mõista
annaabi.ee 
