alused ja hageja nõuded. Samal ajal edastatakse hagi vastaspoolele, kellel on aega üks kuu kostja vastuse esitamiseks. Hagejal on õigus esitada repliik ning kostjal oma vasturepliik, mida tuleb teha ühe kuu jooksul. Nimetatud dokumentide esitamist puudutavaid tähtaegu tuleb täpselt järgida, välja arvatud kohtu presidendi poolt lubatud erandi korral. Mõlema menetlusliigi puhul määravad vastavalt president ja peakohtujurist ettekandja-kohtuniku ning kohtujuristi, kelle ülesanne on kohtuasja menetluse käigu jälgimine. Ettevalmistavad meetmed ja kohtuistungi ettekanne Kõikide kohtumenetluste puhul palutakse pärast kirjaliku menetluse lõppemist pooltel ühe kuu jooksul osutada, kas ja miks nad taotlevad kohtuistungi korraldamist suuliste seisukohtade esitamiseks. Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal ja pärast kohtujuristi
Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-42-10, et kuna sisulise vaidlusasja lahendamine hagita menetluses on esmajoones seadusandja otstarbekusest lähtuv otsustus, ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses vähemalt üldjuhul selline menetlusõiguse rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahend tühistada. Sama põhimõte peaks kehtima ka juhul, kui asi, mis tuli lahendada hagimenetluses, lahendati hagita menetluses Et hiljem tugineda menetlusliigi valiku ebaõigsusele, peab menetlusosaline TsMS § 333 lg 1 järgi esitama kohtule õigel ajal vastava vastuväite. Hagita menetluses on erineva ka kaebeõiguse olemasolu. Isikute ring, kes on menetlusosalised, keda tuleb kohustuslikult ära kuulata ja kellel on õigus esitada kaebus kohtu lahendile, ei pruugi kattuda. TsMS § 198 lg 3 teise lause järgne eeldus kaebeõiguse seostamisest menetlusse kaasamisega ei ole absoluutne, st mitte kõigis hagita menetlustes ei
Viimatiöeldu ei väära kohtu õigust tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile, kui kohtu arvates esinevad KrMS § 238 lg 1 p-des 1 või 2 nimetatud alused. 3-1-1-83-12 (karistuse vähendamine) Isiku karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt tema süü. Süü suurus ei sõltu sellest, millises menetlusliigis süüküsimus lahendatakse. Seega ei mõjuta süü suurust ka asjaolu, et süüdistatav loobub ühest, sh ka tema enda õigusi vähem tagavast menetlusliigist teise menetlusliigi kasuks. Ka lühimenetluses peab karistuse mõistmine vastama täpselt samadele põhimõtetele nagu üldmenetluses. Selliselt saadud karistust vähendatakse kolmandiku võrra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2009 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-09, p 9 ja 24. oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 14). KrMS § 238 lg-s 2 ettenähtud põhikaristuse kergendamine ühe kolmandiku
annaabi.ee 
