24.Kuna Riigikohus teeb otsuse asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 4 alusel menetluskulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. 25.Kaebaja menetluskuludeks asjas on kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 30 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ning tasutud kautsjon 25 eurot. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja dokumente esitanud. Kaebaja tasutud riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja 16 mõista
1) menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud; 2) sundtoomise kulud. Erikulude arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus. Lisakulud on: 1) tasu, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude kohta saadud teabe eest; 2) kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise kulud; 3) tõlgile makstavad summad; 4) süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel kriminaalmenetluses makstavad summad; 5) menetluskuludeks nimetamata riigi- ja omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega; 6) tunnistaja esindajale makstavad summad. 2. KRIMINAALASJA KOHTUEELNE MENETLEMINE 2.1. Kriminaalmenetluse alustamine Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud (v.t punkt 1.2). Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave
Erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud (KrMS 173 lg 3). - Lisakulud KrMS 177. Kriminaalmenetlus on kulukas üritus, mida suuremas osas finantseeritakse maksurahast. Samas on otsesed kulutused siiski otsustatud panna selle õlule, kes menetluses kulutusi põhjustas. Seega süüdimõistetu peab tasuma ka osa menetluskuludest. Menetluskulude liigituse leiad KrMS §-st 173. KrMS §§ 173...192 reguleerib seda, millised kulud loetakse menetluskuludeks ja kelle kanda need jäävad. Millised kulud jäävad kriminaalmenetluse korrakohase toimise puhul igal juhul riigi kanda? Kas ka need kulud tuleks süüdimõistetutelt välja mõista? - Õigeksmõstva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS 182 sätestatud erandeid (181 lg 1) õigeksmõistetu hüvitab menetluskulud, mis ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmise või eneserõõhaga.
annaabi.ee 
