ühisesse menetlusse põhihagiga üksnes juhul, kui vastuhagi õigeaegselt esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja vastuhagi ühisesse menetlusse võtmine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. (3) Vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Kui vastuhagina esitatud hagi ei võeta vastuhagina menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi hagina, kui vastuhagi esitaja ei ole taotlenud, et hagi menetletaks üksnes vastuhagina. § 374. Hagide liitmine Kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. 23
o 2. VN-de rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhinõude rahuldamise o 3. VN-de ja põhinõude vahel on muu vastastikune seos ning nende ühine läbivaatamine võimaldab töövaidlusasja õiget ja kiiremat läbivaatamist - kui TVK juhataja ei võta VN-na esitatud avaldust VN-na menetlusse, võetakse see menetlusse eraldi avaldusena, v.a. juhul, kui VN esitaja on taotlenud, et avaldust menetletaks üksnes VN-na - (TvLS § 32) 10.7 Lepitusmenetlus - Menetlusele kohaldub lepitusseadus - Võib poole vaidluse pealt esitama või ka enne TVK pooldada - 2 a on lepitusmeneltus seaduses olnud, eelmine aasta 1 lahend I TVK-sse pöördumine lepitamiseks - Lepitusavalduse sisu kattub TVK-le esitatava avalduse sisuga - avaldusele lisatakse poolte kokkulepe asja lahendamiseks lepitusmenetluses
asjassepuutuvuse hindamisel lähtuda üksnes sellest, kas normi põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral oleks kohus pidanud tegema teistsuguse, st teistsuguse resolutiivosaga otsuse. Käskmenetlus on üheks lihtmenetluse liigiks. KrMS 9. peatükis sätestatud lihtmenetlused võimaldavad prokuratuuril ja kohtul lahendada asju kiiremini ja ökonoomsemalt kui asjade menetlemisel üldises korras. Kuigi käskmenetluse normide puudumisel rakendataks muud lihtmenetlust või menetletaks asja üldkorras, on tegemist tegelikult isiku suhtes kohaldatud normidega - käskmenetluse normide alusel saadetakse süüdistusakt kohtusse ja isik mõistetakse süüdi (KrMS § 252 lõige 2, § 254 lõiked 1-4). Kui asuda seisukohale, et määrav on resolutiivosa erisus, ei oleks konkreetse normikontrolli raames võimalik paljude menetlusreeglite põhiseaduspärasust kontrollida - nende normide puudumisel kasutataks asja menetledes teisi menetlusnorme ja jõutaks samasuguse lõpptulemuseni
annaabi.ee 
